"Euroopa Komisjoni president teavitas mind, et läbirääkijate tasemel on kokku lepitud ja poliitilisel tasandil põhimõtteliselt kokku lepitud," ütles Tusk.

Ülemkogu eesistuja sõnul lepiti kokku "ambitsioonikas, laiapõhjalises, sügavas ja paindlikus partnerluses". 

Pooled on saavutanud ka esialgse kokkuleppe Suurbritannia lahkumispäevast 2019. aasta 29. märtsist 2020. aasta lõpuni kestva üleminekuperioodi pikendamises ühe või kahe aasta võrra. 

Tusk lisas, et saatis deklaratsiooni mustandi kõigile ülejäänud 27 Euroopa Liidu liikmesriigile, kes peavad selle heaks kiitma. 

"Deklaratsioon määratleb ambitsioonika, laiapõhjalise, sügava ja paindliku partnerluse parameetrid majandus- ja kaubanduskoostöös," seisis AFP nähtud dokumendi koopias. 

Kaubanduse vallas leppisid pooled kokku püüelda "vabakaubandusala poole, mis ühendaks sügavat regulatiivset ja tollikoostööd". 

Migratsiooni kohta seisab deklaratsioonis, et poolte vahel ei kehti tulevikus enam isikute vaba liikumine ning loodetakse jõuda kokkuleppele viisavaba reisimise režiimis, kuid seda ainult lühivisiitide puhuks. 

Lisaks katab deklaratsioon õiguskaitset, kriminaalõigust, välispoliitikat, julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning teisi koostöövaldkondi. 

Pooled on saavutanud ka esialgse kokkuleppe Suurbritannia lahkumispäevast 2019. aasta 29. märtsist 2020. aasta lõpuni kestva üleminekuperioodi pikendamises ühe või kahe aasta võrra.

Eelmisel nädalal jõudsid EL ja Suurbritannia kokkuleppele Brexiti-leppe kavas, kuid Briti peaminister Theresa May ütles pühapäeval, et väljapakutud lahkumislepingu saab heaks kiita vaid juhul, kui tulevaste suhete lepe neid rahuldab.

EL korraldab pühapäeval Brüsselis tippkohtumise, et arutada ja kinnitada nii lahkumislepe kui ka sellele lisatav deklaratsioon edasistest suhetest.

Lahkumisleping sisaldab 21 kuu pikkust üleminekuperioodi Brexiti päevast 2019. aasta 29. märtsil 2020. aasta lõpuni, mille jooksul täidab Suurbritannia kõiki EL-i reegleid, kuid ilma liikmesusega kaasneva sõnaõiguseta. Üleminekuperioodi jooksul püüavad Suurbritannia ja EL kujundada lahkumisleppega kaasneva poliitilise deklaratsiooni tulevastest suhetest täiemahuliseks kaubanduslepinguks.

Suurbritannias tekitab suuri lahkhelisid lahkumisleppe see osa, mille järgi võtab London EL-i liikme Iirimaa ja Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa piiri avatuna hoidmiseks kasutusele kaitsemeetme juhul, kui kaubanduslepingus üleminekuperioodi lõpuks kokkuleppele ei jõuta.

See jätaks terve Ühendkuningriigi EL-i tolliliitu ja Põhja-Iirimaa suhtes osaliselt kehtima ühisturu reeglid. 

May: Brexiti-leppe poliitiline avaldus on Ühendkuningriigi jaoks õige

Briti peaminister Theresa May kiitis neljapäeval kokkulepet Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi Brexiti-järgseid suhteid käsitlevas poliitilises deklaratsioonis kui "õiget lepet" Suurbritannia jaoks ja ütles, et tahab selle parlamendis läbi suruda.

"See on Ühendkuningriigi jaoks õige lepe," ütles May peaministri residentsi ees pärast valitsuskabinetile deklaratsioonikavandi esitlemist.

May sõnul viib kokkuleppe ellu rahva referendumil väljendatud tahte ja annab Suurbritanniale tagasi kontrolli oma piiride, raha ja seaduste üle. 

Lepe kaitsvat Briti töökohti ning julgeolekut ja säilitab Ühendkuningriigi terviklikkuse. 

May: Brexiti-kõnelused on otsustavas järgus

Briti peaminister Theresa May ütles neljapäeval parlamendile, et Brexiti kõnelused on enne pühapäevast Euroopa Liidu erakorralist tippkohtumist otsustavas järgus. 

"Läbirääkimised on praegu otsustavas järgus," ütles May alamkojale, lubades, et Briti suveräänsust Pürenee poolsaare lõunatipus asuva Gibraltari üle kaitstakse. 

EL-i ja Suurbritannia läbirääkijad jõudsid neljapäeval kokkuleppele lahkumisleppele lisatava poliitilise deklaratsiooni kavandis. 

Opositsioonijuht Jeremy Corbyn taunis deklaratsioonikavandit, öeldes, et see märgib Konservatiivse Partei ja selle liidri May läbikukkumist poolteist aastat kestnud kõnelustel. 

Tööpartei esimehe sõnul ei ole EL teinud "ühtegi järeleandmist" ja Tööpartei kuut tingimust vastuvõetavale leppekavandile pole täidetud. 

Poliitiline deklaratsioon on halvim kõigist maailmadest ja Suurbritanniale ei jää mingit sõnaõigust reeglite üle, mis jäävad riigi suhtes kehtima, sõnas Corbyn. "See on see silmad kinni seotud Brexit, mida me kõik kartsime. Hüpe tundmatusse," ütles ta. 

May ütles pärast kavandi tutvustamist valitsuskabinetile, et see on Ühendkuningriigi jaoks õige lepe ja ta kavatseb saavutada selle heakskiitmise. 

Peaministri sõnul viib kokkulepe ellu briti rahva referendumil väljendatud tahte ja annab Suurbritanniale tagasi kontrolli oma piiride, raha ja seaduste üle. 

Lepe kaitseb Briti töökohti ning julgeolekut ja säilitab Ühendkuningriigi terviklikkuse, lausus valitsusjuht.

May arutab EL-i eesistuja Austria kantsleriga Brexitit

Briti peaminister Theresa May võtab neljapäeval Londonis vastu Euroopa Liidu eesistuja Austria kantsleri Sebastian Kurzi, et arutada Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise leppe kavandit enne pühapäevale kavandatud tippkohtumist.

Suurbritannia ja EL leppisid eelmisel nädalal kokku 585-leheküljelises dokumendis, mis määratleb Suurbritannia lahkumise tingimused. Hiljem tehti tööd eraldiseisva poliitilise deklaratsiooniga Londoni ja Brüsseli suhetest pärast lahutust.

Kurzi sõnul on tema visiidi eesmärk aidata Mayl koguda toetust leppele, mida Briti parlamendis on ägedalt kritiseeritud.

Ta loodab saada ka "realistliku pildi" May väljavaadetest saada leppele Briti parlamendi enamuse toetus.

EL: Brexiti kõnelustel pole Gibraltari küsimuses veel lahendust leitud

Brexiti kõnelustel pole veel jõutud lahenduseni kalapüügiõiguste ning Briti territooriumi Gibraltari küsimustes, ütles Euroopa Komisjoni ametnik neljapäeval. 

"Saan kinnitada, et nii Gibraltari kui kalapüügiõiguste teemadega tuleb veel tegeleda ja lahendada," ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas Brüsselis. 

Hispaania peaminister Pedro Sánchez kordas kolmapäeval ähvardust hääletada vastu Suurbritannia lahkumisleppe kavandile Euroopa Liidust, kui see ei taga Madridile vetot Londonile kuuluva Gibraltari tulevase staatuse teemal.

Hispaania soovib endale vetoõigust mis tahes kokkuleppele EL-i ja Suurbritannia vahel Gibraltari küsimuses ning selle lisamist lahkumisleppesse või poliitilisse deklaratsiooni tulevastest suhetest.

Madrid on nõuelnud 1713. aastal Utrechti rahulepinguga Suurbritannia koosseisu läinud Gibraltarit endale pikka aega. Hispaania tahab säilitada õigust pidada Gibraltari tuleviku üle Londoniga kahepoolseid läbirääkimisi ja vältida olukorda, kus Suurbritannia ja EL lepivad üle selle pea Gibraltari staatuses kokku.