"Esimene raske samm on astutud," ütles EL-i eesistuja Austria eurominister Gernot Blumel pärast kohtumist. 

Blumel ja EL-i Brexiti-läbirääkija Michel Barnier ütlesid, et leppe kooskõlastatud tekst esitatakse allkirjastamiseks pühapäevasele ülemkogule.  

Nüüd keskenduvad läbirääkimised poliitilisele deklaratsioonile Brexiti-järgsetest suhetest Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. 

Suurbritannia lahkub EL-ist järgmise aasta 29. märtsil, kuid jääb veel 21 kuuks bloki ühisturgu. Kui selle aja jooksul lahkumisleppeni ei jõuta, võib London taotleda ühekordset pikendust. Barnier on öelnud, et see võiks kesta maksimaalselt 2022. aasta lõpuni, kuid möönis, et sellel plaanil ei ole veel teiste liikmesriikide heakskiitu. 

"Loodan, et saavutame alanud nädalal aja suhtes konkreetse plaani. Otsuse langetavad Ühendkuningriik ja EL-i 27 liikmesriiki ühiselt," ütles Barnier esmaspäeval. 

EL-i pealäbirääkija rõhutas, et pikendusvõimalust taotles Briti peaministri Theresa May valitsus. 

May saavutas Brexiti-leppe eelnõule suurfirmade toetuse

Briti peaminister Theresa May saavutas esmaspäeval Brexiti-leppe eelnõule suurettevõtete toetuse. 

May ütles riigi peamise ärilobi Briti Tööstuskonföderatsiooni (CBI) aastakonverentsil, et on kindlalt otsustanud kokkulepe saavutada.

"Meil seisab nüüd ees pinev kõnelustenädal," ütles May umbes tuhandele ärijuhile enne pühapäevast EL-i ülemkogu. 

"Ootan, et selle ajaga teeme selgeks meie tulevast suhet toestava raamistiku täielikes ja viimastes üksikasjades."

"Olen veendunud, et saavutame ülemkogul kokkuleppe, millega saan tagasi alamkotta minna," lisas May.

Briti valitsus kiitis eelmisel nädalal vastumeelselt heaks Brexiti lahkumisleppe kavandi, kuid parlament suhtub kavandisse skeptiliselt ning see ei pruugi parlamenti läbida.

May sõnul oli ette teada, et lahkumisleppe viimane etapp saab olema kõige raskem.

Brüsseliga peetavatel läbirääkimistel pannakse kokku paralleelne poliitiline deklaratsioon, milles sätestatakse teekaart Brexitile järgnevateks EL-i ja Ühendkuningriigi suhete kõnelusteks.

CBI juht Carolyn Fairbairn toetas May leppekavandit ettevaatlikult. "See pole täiuslik. See on kompromiss, aga raskelt välja võideldud edusamm."

Varem ütles ta, et lepe viib Ühendkuningriigi "sammu eemale leppeta (lahkumise) luupainajalikust äärest".

"See pakub välja hädavajaliku üleminekuperioodi kui sammu tagasi kuristiku äärelt," lisas ta.

Suurbritannia lahkub EL-ist 29. märtsil. Sellele järgneb üleminekuperiood, mis praeguse kokkuleppe alusel kestab 2020. aasta lõpuni. Sel perioodil püsib Ühendkuningriik EL-i tolliliidus.

May vastas konverentsil teatele, et EL-i pealäbirääkija Michel Barnier tõstatas võimaluse pikendada üleminekuperiood 2022. aasta lõpuni.

May sõnul on "tähtis, et saame rakendusperioodist välja järgmisteks parlamendivalimisteks". Need on kavandatud toimuma 2022. aasta mais.

Peaminister rääkis ka immigratsioonist. Ettevõtted pelgavad, et neil jääb Brexiti järel puudu oskustöölistest. 

May ütles, et valitsus kehtestab "sujuvamad taotlusmenetlused", mis "tõmbavad ligi kõige helgemate peadega ja parimad inimesed kogu maailmast".

"Aga erinevus saab olema järgmine: kui me oleme EL-ist lahkunud, siis kontrollime meie täielikult, kes siia tulevad," rõhutas ta.

"Enam pole nii, et EL-i kodanikud, olenemata nende pakutud oskustest või kogemustest, saavad hüpata järjekorras ette Sydneyst pärit inseneridest või Delhist pärit tarkvaraarendajatest."

Hispaania nõuab Brexiti leppes tagatist Madridi vetole Gibraltari üle

Hispaania hoiatas esmaspäeval, et võib nurjata eelmisel nädalal Londoni ja Brüsseli vahel kokku lepitud Brexiti-leppe kavandi, kui selles ei tagata Madridi vetot Gibraltari tulevase staatuse üle.

Madrid nõudleb Gibraltarit endale pikalt. Hispaania pidi selle territooriumi Briti valdusse loovutama 1713. aasta Utrechti rahulepinguga.

Briti peaminister Theresa May peaks allkirjastama lahkumisleppe Euroopa Liidu liidritega pühapäeval.

Hispaania välisminister Josep Borrell aga hoiatas esmaspäeval pärast EL-i ministritega kohtumist, et leppekavas pole piisavalt täpselt sätestatud, kuidas Gibraltariga edaspidi ümber käiakse.

Tema sõnul ei ütle tekst selgelt, et edasised kõnelused Brüsseli ja Brexiti-järgse Ühendkuningriigiga käivad Gibraltari staatuse kõnelustest eraldi.

"Edasised läbirääkimised Gibraltari üle on eraldiseisvad läbirääkimised. See on see, mis tuleb selgeks teha," lausus Borrell.

"Kuniks see pole selge ..., ei saa me anda oma nõusolekut," hoiatas ta.

Lahkumisleppe kavandi artikli 184 alusel teevad EL ja Ühendkuningriik heas usus ja teineteise õigussüsteeme austades kõik, et "kehtestada vajalikud meetmed kiireteks läbirääkimisteks nende tulevikusuhet korraldavate lepete üle".

EL ja ÜK hakkavad neid leppeid arutama 29. märtsil jõustuva Brexiti ja 2020. aasta detsembri vahele jääval ajal. Perioodi saab pikendada korra ning lepped jõustuvad selle lõppedes.

Hispaania aga tahab säilitada oma õiguse pidada kõnelusi Gibraltari tuleviku üle Suurbritanniaga kahepoolsel alusel, mis annab Madridile sisuliselt veto.

Kuigi EL-i õigustalitus on üritanud Hispaaniat veenda, et leppekavandi tekst ei välista seda, nõuab Madrid teksti täpsustamist.

Borrelli sõnul tahab Hispaania näha EL-i ja Ühendkuningriigi tulevikudeklaratsiooni ja teada selle sisu. "Enne seda, olenemata sellest, kas me nõustume (lahkumisleppega) või mitte, ei kavatse me lahkumislepet ka heaks kiita," lausus ta.

Euroopa diplomaadid ütlesid nädalavahetusel, et nende hinnangul ei nurja Hispaania mure lepet.