Austraalia ei ühine ÜRO ränderaamistikuga ({{commentsTotal}})

Austraalia peaminister Scott Morrison.
Austraalia peaminister Scott Morrison. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Austraalia valitsus teatas kolmapäeval, et ei kavatse sarnaselt USA-le ja mitmele Euroopa riigile ÜRO ränderaamistikuga ühineda.

"Julgustades ebaseaduslikku sisserännet Austraaliasse .... ja vastupidi, võib pakti heakskiitmine seada ohtu raskelt saavutatud edusammud võitluses inimsmugeldamisega," ütles peaminister Scott Morrison ühisavalduses sise- ja välisministriga.

Austraalia karmi rändepoliitika raames on paadiga Austraaliasse pürgijad toimetatud väikestele Vaikse ookeani saartele. See poliitika on aidanud lõppu teha aktiivsele inimsmugeldamise ärile, kus sajad Austraaliasse pürginud inimesed merel hukka said.

Kuid sadu inimesi on sestsaadik aastaid hoitud Paapua Uus-Guineas ja Naurul programmi raames, mida ÜRO ja inimõiguslased on teravalt kritiseerinud.

"Me arvame, et lepe (Global Compact for Migration) ei ole kooskõlas meie hästi kinnistunud poliitika ja Austraalia huvidega." märkisid ministrid.

ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Ametlikult võetakse see vastu 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval konverentsil.

Lepe sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust.

USA lahkus mullu detsembris leppe üle peetud kõnelustelt. Teisipäeval teatasid leppega mitteliitumisest Poola ja Iisrael. Oma vastuseisu paktile on väljendanud ka Ungari, Austria, Bulgaaria ja Tšehhi.

Morrisoni vähemusvalitsus on kevadisteks valimisteks valmistumisel teinud rändest ühe oma keskse teema. Arvamusuuringute kohaselt jäävad konservatiivid praegu opositsioonilisest Tööparteist selgelt maha.

Varem sel nädala teatas Morrison ka kavast kärpida ametliku sisserände lage praeguselt 190 000 aastas umbes 160 000 inimesele.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: