Regulatsioon muutus jaanuarist, sest töövaidluskomisjoni varasemate aastate praktikas ei leidnud kinnitust eeldus, et nõude suurus ja vaidluse keerukus on võrdelises seoses.

Veel mullu pidi suurema kui 10 000-eurose nõudega inimene otsima abi kohtusüsteemist, kuhu jõudis aastas ligi 400 tööõigusega seotud hagi.

Nüüd on inimestel võimalik kohtuhagi asemel suuremate nõuete puhul ka töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Seda võimalust on novembri keskpaigaks kasutanud 123 inimest.

Kõige värskem näide suurest rahalisest hüvitisest on töövaidluskomisjoni otsus rahuldada Tartu Ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku kaebuse ülikooli vastu.

Talle määratud rahalise hüvitise suurus oli üle 100 000 euro, kuid täpset summat ei nõustunud Hallik ütlema.

Tööinspektsioonist kinnitati ERR-ile, et kunagi varem pole töövaidluskomisjon nii suurt rahalist hüvitist määranud. Senised suuremad summad on jäänud vahemikku 20 000 kuni 30 000 eurot.

Uue seadusega lisandusid ka alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol.

Kui rahalise nõude kogusumma ei ületa 6400 eurot, võib töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda sellise rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses.

Kirjalikus menetluses on tänavu olnud 298 juhtumit ehk ligi 13 protsenti laekunud avaldustest.