Šveitsi valijad suveräänsusreferendumil pakutud muudatusi ei toetanud
Šveitsi valijad lükkasid pühapäeval toimunud referendumil tagasi ettepaneku anda Šveitsi seadustele ülimuslikkus rahvusvahelise õiguse ja lepete suhtes.
Esialgsetel andmeil ei toetanud seda ettepanekut 67 protsenti hääletanutest, 33 protsenti oli poolt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kriitikute hinnangul tähendab tulemus ettepaneku teinud Šveitsi Rahvaparteile suurt lööki. Erakonna kinnitusel oleks ettepanek tugevdanud Šveitsi suveräänsust ja rahvuslikku identiteeti.
Kui referendumil oleks Šveitsi seadusi aga peetud ülimuslikeks, oleks see tähendanud tuhandete - nii kahepoolsete kui ka rahvusvaheliste - lepete taasavamist ja läbirääkimist.
Šveitsi Rahvapartei (SVP) algatusel toimunud rahvahääletusel oli peamine ettepanek niinimetatud enesemääratlemise initsiatiiv, mille kohaselt lisataks Šveitsi põhiseadusesse klausel, et Šveitsi seadused oleksid ülemad rahvusvahelistest seadustest ja lepetest.
Muudatuse toetajad leiavad BBC teatel, et nii saaks rahvas lõpliku otsustusõiguse igas küsimuses.
"Kõik, mida me tahame, on see, et Šveitsis toimuva üle saaksime otsustada meie, mitte välisriigi kohus," lausus SVP liige Aliki Panayides.
Vastased, kelle hulgas on ka valitsus, kõik suuremad parteid ja 120 ühiskondlikku organisatsiooni, peavad muudatust aga Trooja hobuseks, mis võimaldab rahval kümneid Šveitsi võetud kohustusi alates inimõigustest kuni lastekaitse ja kaubanduseni maha hääletada.
Šveits ei kuulu Euroopa Liitu, kuid on heaks kiitnud suure osa EL-i poliitikast, näiteks kaupade vaba liikumise ja Schengeni piirieeskirjad, võimaldamaks juurdepääsu vabaturule.
Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand