Mure immigratsiooni, avalike teenuste kvaliteedi ja eluasemenappuse pärast ajendas parempoolset Šveitsi Rahvapartei (SVP) esitama ettepaneku muuta põhiseadust selliselt, et riigi rahvaarv ei tohi 2050. aastaks ületada 10 miljonit. Ametlike prognooside kohaselt peaks see praeguste arengute jätkudes juhtuma juba 2040. aastate alguseks.

Pretsedenditu skeem rahvaarvu seadusega dikteerida käib käsikäes Euroopa parempoolsete poliitliste jõudude kasvavate püüdlustega kehtestada immigratsioonile rangemad piirangud, mida õhutavad rahulolematus elukalliduse, nõrga majanduskasvu ja kuritegevuse pärast.

Kui ettepanek vastu võetakse, käivitaks 10 miljoni piirini jõudmine protsessi, mis võib panna Šveitsi loobuma tööjõu vaba liikumise lepingust Euroopa Liiduga, kust pärineb praegu suur osa riigi tööjõust.

Šveitsi vananev elanikkond on juba kasvanud üle üheksa miljoni ja küsitlused näitavad, et avalik arvamus selles küsimuses jaguneb umbes pooleks. Selle kuu viimane uuring näitas siiski üldise hoiaku pöördumist ettepaneku vastu, kuid varasem küsitlus oli viidanud sellele, et see võib ka läbi minna.

Hääletuse esialgsed tulemuste järgi, mille Gfs.bern instituut avaldas minutid peale valimisjaoskondade sulgemist, hääletas 55 protsenti šveitslastest ettepaneku vastu.

Samal ajal paistis prognooside kohaselt heakskiitu saavat eraldi hääletusel olnud seadus, mis piirab ajateenistusest veendumuste tõttu keeldumist.

Mõttekoja Avenir Suisse migratsiooniekspert Patrick Leisibach ütles, et praegu levib laialt mure, et ülerahvastatus paneb avalikud teenused äärmusliku surve alla. "Parempoolsete seas on immigratsioonivastane hääl traditsiooniliselt tugev, kuid nüüd tunnevad survet isegi paljud vasakpoolsed," ütles ta.

Šveitsi otsedemokraatia kohaselt hääletab riigi valijaskond üldiselt neli korda aastas rahvahääletustel oluliste riiklike küsimuste üle, mille vastuvõtmiseks on siiski vaja ka enamiku kantonite toetust.

Šveitsi valitsus ja parlament on kutsunud valijaid üles SVP niinimetatud jätkusuutlikkuse algatust tagasi lükkama, pidades seda ebasobivaks ajal, kui riigi ekspordile orienteeritud majanduse jaoks on keeruline aeg.

USA president Donald Trump kehtestas eelmisel aastal Šveitsi kaupadele Euroopa kõrgeimad tollimaksud ja rahvastiku piiramise väljavaade võib ettevõtete planeerimist veel keeruliseks muuta.

Kuid SVP parlamendiliige Thomas Matter väitis, et Šveitsi jõukuse kasv ei ole pidanud sammu üldise immigratsiooniga ja riik peab sisserändele pidurile vajutama.

Pisut enne Trumpi võimule naasmist sõlmis Šveits Euroopa Liiduga lepingu majandusliku integratsiooni süvendamiseks. Rahvastikule ülempiiri seadmine võib selle ja teised kahepoolsed kaubandussuhteid reguleerivad lepingud kahtluse alla seada, kuna vaba liikumine on EL-i ühtse turu üks alussammas.

Šveitsi valijad on sageli tagasi lükanud meetmed, mida peetakse majanduse pikaajalistele huvidele kahjulikuks, kuid see tendents on muutunud vähem etteaimatavaks.

2014. aastal hääletasid Šveitsi kodanikud ootuste vastaselt, kui toetasid napilt SVP algatatud ettepanekut immigratsiooni piiramiseks EL-ist. Sellegipoolest lahjendati selle mõju hiljem seadusandlikus protsessis.

Kui praegune algatus läbi läheb, võivad selle osad, sealhulgas Šveitsi ja EL-i vahelise vaba liikumise lõpetamise väljavaade, jõuda omaette referendumitele, ütlevad ametnikud eraviisiliselt.

Samas ütlevad isegi mõned SVP tegelased, et ettepaneku eesmärk ei ole vaba liikumise peatamine, vaid äratuskella helistamine.

"Ma ei taha, et liikumisvabadus lõppeks," ütles Heinz Taennler, SVP poliitik ja Zugi kantoni rahandusjuht. "Veel miljon inimest saab Šveitsi immigreeruda, kuid valitsus peab midagi ette võtma," lisas ta.