Belgia tahab Eesti ja brittide tuge rändepaktile ühisavalduse lisamiseks ({{commentsTotal}})

Suurbritannia peaminister Theresa May ja Belgia valitsusjuht Charles Michel.
Suurbritannia peaminister Theresa May ja Belgia valitsusjuht Charles Michel. Autor/allikas: Gareth Fuller/PA Wire/PA Images/Scanpix

Belgia peaminister, kes on ränderaamistiku tõttu kerkinud vastuolude tõttu koalitsioonis keerulisse olukorda sattunud, konsulteerib Politico teatel Eesti, Taani, Suurbritannia, Norra ja veel mitme Euroopa riigiga, et lisada ränderaamistikule ühisavaldus. Eesti välisministeeriumi teatel ei ole sellist ettepanekut seni laekunud.

Ränderaamistik tekitab poliitilisi pingeid kogu Euroopas. Politico kirjutas, et Belgia suurim partei, valitsusse kuuluv parempoolne Uus Flaami Allians (N-VA) nõuab, et Belgia ränderaamistikust taganeks.

Sellega on liberaalist peaminister Charles Michel sattunud keerulisse seisu, sest ta on võtnud kohustuse raamistik heaks kiita, kuid samas pole koalitsioonipartner sellega nõus.

Otsides võimalusi valitsuse püsimajäämiseks, on Michel Belgia meedia teatel konsulteerinud mitmete Euroopa riikidega, sealhulgas Taani, Eesti, Suurbritannia ja Norraga, et teha ühisavaldus, mis raamistikule lisataks. Teise idee kohaselt võiks need riigid ühineda Hollandiga, et allkirjastada ühine seisukoha seletuskiri, kirjutas Hollandi ajaleht De Volkskrant.

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova vastas ERR-i küsimusele, kas Belgia on niisuguse ettepanekuga nende poole pöördunud, et praeguseks pole nad mingit palvet ega ettepanekut Belgialt saanud ning midagi sellist pole laekunud ka Eesti saatkonda Brüsselis.

ÜRO rahvusvahelise rände eriesindaja Louise Arbour ütles, et ränderaamistiku tõttu tekkinud vastuseis üllatab teda, sest eelmisel suvel leppisid pärast kaht aastat läbirääkimisi selle tekstis kokku diplomaadid 180 riigist, nende seas paljud neist, kes nüüd on raamistikust taganenud.

Arbour rõhutas, et ränderaamistik ei ole siduv ning pärast selle ametlikku vastuvõtmist detsembris ei ole ühelgi alla kirjutanud riigil kohustust teha midagi sellist, mida ta ise ei soovi.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: