Riigikogu kiitis heaks ränderaamistiku avalduse
Riigikogu kiitis täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta.
Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.
Avalduse poolt hääletasid saadikud Keskerakonnast, sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Neile lisandus kaks häält nn aknaaluste seast, kelleks olid Margus Tsahkna ja Monika Haukanõmm.
Eelnõu vastu hääletasid saadikud Isamaa fraktsioonist, EKRE-st ja Vabaerakonnast. Neile lisandus nelja fraktsioonitu liikme vastuhääl. Reformierakondlased jätsid hääletamata.
Ennelõunal alanud istung jõudis õhtul kella 17-ks eelnõu muudatusettepanekute aruteluni. Selle käigus kasutas EKRE fraktsioon võimalust panna enamik muudatusettepanekutest hääletamisele ja võttis vaheaegu.
Muudatusettepanekutest tähtsaim oli Reformierakonna soov kirjutada avaldusse lõik, mis kohustanuks valitsust raamistiku üle otsustama. See ei leidnud toetust, sest ettepaneku poolt oli 43 saadikut, vastu 52.
Peaminister Jüri Ratas teatas pärast riigikogu istungit, et Eesti lähtub ÜRO ränderaamistiku toetamisel riigikogus heakskiidu saanud avaldusest. "Austan ja tunnustan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku."
Peaminister rõhutas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv dokument. See põhimõte on selgesõnaliselt kirjas ränderaamistiku 7. punktis ning samale järeldusele on jõudnud õiguskantsler.
"Sama selgesõnaliselt on dokumendis rõhutatud, et see toetab iga riigi suveräänset õigust oma migratsioonipoliitikat ise kujundada. Me otsustame ka edaspidi iseseisvalt, kas, keda ja kui palju meie riiki lubatakse ning kuidas oma piire kaitseme," märkis Ratas.
Välisminister Sven Mikser (SDE) esines kell 11 alanud istungu alguses poliitilise avaldusega, kus rõhutas, et ränderaamistiku heaks kiitmine ei too Eestisse rahvusvahelist immigratsiooni.
"Ränderaamistik ei ole välisleping ei Eesti ega ka rahvusvahelise õiguse mõttes. Ta ei ole Eestile ega ka teistele riikidele õiguslikult siduv. Ta ei võta meilt õigust kujundada ise ja suveräänselt oma rände- ja piiripoliitikat. Ta ei muuda rännet inimõiguseks. Ta ei too ka Eestisse täiendavalt sisse rändajaid võrreldes selle hulga ja arvuga, kes siia muidu võiksid sattuda," ütles Mikser.
"Mitte keegi meist siin ei esinda mingit varjatud agendat eesmärgiga tuua Eestisse massiliselt sisserändajaid. Need hirmud on alusetud. Ja mitte keegi meist ei taha võtta Eesti riigile salaja meile vastumeelseid või vastuvõetamatud kohustusi. Need hirmud on alusetud," lisas välisminister.

Riigikogu liige Madis Milling (RE) küsis välisministrilt kinnitust, kas ränderaamistiku eestikeelne tõlge on pädev. Mikseri sõnul on kõige kindlam lähtuda ingliskeelsest tekstist.
Pärast Sven Mikserit tuli riigikogu ette poliitilise avaldusega justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa).
Reinsalu poliitilise avalduse esitamine viibib, sest riigikogulased arutavad selle üle, kuidas oleks võimalik Reinsalule küsimusi esitada. Reinsalu selleks praegu võimalust ei paku.
Pärast riigikogulaste soovi Reinsalult küsimusi küsida ütles Reinsalu kõnepuldist, et on valmis nende küsimustele vastama.
Reinsalu kutsus poliitilises avalduses riigikogulasi ränderaamistiku avaldust mitte toetama.
Reinsalu ütles, et valitsus ei pea seda teemat uuesti arutama, vaid riigikogu peab ütlema ränderaamistikule ei.
"Sotsiaalse või ajaloolise perspektiivi tajuta inimesed ütlevad, et me arutame ebaolulist küsimust. See pole nii. See on ajatu küsimus, kust tuleme ja kuhu läheme. Loodan, et rahvaesindus teeb oma valiku vabana parteipoliitilisest survest ja hääletab selle leppe maha," lausus Reinsalu.
Riigikogu arutelul ütles Martin Helme, et esmaspäeval alustasid meeleavaldusel vägivallaga sotsid. "Täna alustasid vägivalda sotsid. Indrek Tarand tungis kallale korraldajatele ja hakkas laamendama. Ta oli kõigele lisaks ka veel purjus," sõnas Martin Helme.
Varem oli politsei kinnitanud, et Indrek Tarandil meeleavaldusel joovet ei tuvastatud.
Martin Helme ütles, et EKRE on valmis olukorda edasi eskaleerima. "Mul on muidugi kahju, et Isamaa rahuldub sellega, et ta võtab poosi, fikseerib oma vastuseisu, aga lõpuni ei ole nõus minema. Me teame, et sotsid on nõus, sotsid selles mõttes ainsad, ainus poliitiline jõud siin saalis, kes on nõus sisse võtma tõelist poliitilist kahju, et läbi suruda oma jälki ideoloogiat. Isamaa võtab ainult poosi, aga ei ole valmis laskma põhja riigieelarvet, ei ole valmis laskma põhja valitsust, kui teist teerulliga üle sõidetakse, ei ole valmis hääletama selle poolt, et see tuleks valitsusse tagasi, kus te seda uuesti blokiksite. See on poos, mida te võtate. Meie ei võta poose. Me tegutseme ja ütleme täiesti selgelt: oleme valmis edasi eskaleerima," sõnas Helme.
Eelnõu esitasid Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve.
Avalduses on kirjas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.
Globaalne ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Avalduses tuuakse välja globaalse ränderaamistiku põhimõtted, mida riigikogu toetab. Riigikogu väljendab veendumust, et raamistiku eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muu hulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks. Avalduse eelnõu kohaselt toetab riigikogu ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.