"Ma arvan, et kuskil sügavamal on Prantsusmaal tegelikult väga tugev rahulolematus sellega, mis on toimunud viimase paarikümne aasta jooksul. Ennekõike on asi selles, et keskklassi, eriti madalama keskklassi ostujõud on stagneerunud - isegi kui linnades elavate jõukamate spetsialistide elatustase on tublisti kasvanud, siis tavaliste inimeste elatustase on Prantsusmaal viimase 20 aasta jooksul püsinud üsna sama," rääkis Kalm "Aktuaalsele kaamerale" põhjustest, mis inimesed ilmselt tänavatele on toonud.

"Osaliselt sellepärast Macron ju esialgu valitigi, aga nüüd tema maksupakett, mis on pannud rängema koormuse kesklassile ja pensionäridele ja samas lõdvendanud kõige jõukamate inimeste maksukoormat, on paljudele meelehärmiks. Näiteks varamaksu muutuste tõttu jääb riigieelarvesse tulemata umbes neli miljardit eurot, samas sellest muutusest võidab ainult üks protsent kõige jõukamaid inimesi," selgitas ta prantslaste rahulolematuse põhjuseid.

Kalmu sõnul on näha, et protestid on küll rahunemas, kuid neid ajendanud probleemid ilmselt lähiajal lahendust ei leia.

"Tendents on kõigis Lääne ühiskondades sinnapoole olnud - jõukamates Lääne ühiskondades, mitte Ida-Euroopas -, et kesklasside elatustase on ilmselt kippunud stagneeruma, samas kui jõukamate, linnades elavate spetsialistide sissetulek on tõusnud. Nii kuidas tootev tööstus on liikunud ümber Ida-Aasiasse, Kagu-Aasiasse, siis need tööd ei ole kuskil Lääne ühiskondadesse tagasi tulemas. Ma arvan, et Lääne ühiskondi ootab ees majandusmudeli ümbermõtlemine lähematel aastakümnetel," rääkis Kalm.