ENPA resolutsiooni järgi ei peaks liikmesriikide parlamendisaadikutest koosnev assamblee liikmesriigile üksi sanktsioone kehtestama, vaid otsustaks seda koos Ministrite Komitee ja peasekretäriga. See muudaks oluliselt raskemaks rikkujate karistamise, kuna liikmesriikide valitsused Ministrite Komitees on sanktsioonide määramisel vaoshoitumad. ENPA on võtnud Venemaa delegatsioonilt Ukraina agressiooni tõttu hääleõiguse, mistõttu Moskva on peatanud liikmemaksu tasumise ning ähvardanud isegi organisatsioonist lahkumisega.

"Resolutsioon otseselt ei võta assambleelt ühtegi õigust ära, aga sellel võivad olla tagajärjed, kuna kutsub koostööle assamblee, Ministrite Komitee ja peasekretäri vahel enne kui liikmesriigile mingeid sanktsioone määratakse. Ehk siin võib näha halba peegeldust sellest, mis oli ka venelaste nõudmine, et nemad enne assambleele tagasi ei tule, kui kõrvaldatakse võimalused sellisteks sanktsioonideks nagu nendele kehtestatud," rääkis Eesti delegatsiooni liige ENPA-s Andres Herkel ERR-ile.

"See võib anda alust järgmisteks sammudeks, et kui kunagi tuleb üles küsimus mõnelt liikmesriigilt - näiteks Venemaalt - hääleõiguse äravõtmiseks, oletades, et nad on selle vahepeal tagasi saanud, siis viidatakse sellele dokumendile, et me ei või seda teha, kuna peame enne Ministrite Komitee ja peasekretäriga läbi rääkima," ütles Herkel.

Tema sõnul olid Euroopa Vasakpoolsete saadikurühma hollandlasest liikme Tiny Koxi koostatud resolutsiooni vastu britid, Balti riikide, Ukraina ning suurel määral Poola ja Rootsi saadikud. Resolutsiooni toetasid peaaegu kõikide parlamendirühmade juhtkonnad, kaudselt toetas ka Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjorn Jagland, Soome kui EN praegu eesistujamaa.

Surve Venemaa hääleõiguse taastamiseks

Herkeli sõnul on märgata survet Venemaale ENPA-s hääleõiguse tagasi andmiseks. "Täna neil hääleõigust ei ole ja see resolutsioon otseselt neid tagasi ei too. Küll aga ei ole välistatud see, et nüüd Kremlis plaksutatakse käsi ja öeldakse, et Euroopa Nõukogu tegi sammu õiges suunas ja venelased määravad enda delegatsiooni. See samm võib niisuguse suunamuutuse esile tuua," rääkis ta.

Venemaa saab Parlamentaarses Assamblees hääleõiguse tagasi nende delegatsiooni volituste kinnitamise protseduuriga, kui täiskogu selle poolt hääletab. "Aravestades eilset hääletustulemust ma kardan, et nende volitused võidakse uuesti kinnitada. Vaatamata sellele, et Krimm on endiselt okupeeritud, et Donbassis käib sõda, vaatamata sellele, et kõik olulised kohustused inimõiguste järgimisel ja õigusriigi ülesehitamisel on täitmata," tõdes Herkel.

Selles osas on kriitiline hetk ENPA järgmine täiskogu juunis, kui hakatakse valima Euroopa Nõukogu uut peasekretäri, selgitas Herkel. "Üks lähtekoht, mis venelastel oli, et pole võimalik, et nemad ei osale uue pesekretäri hääletusel. Aga sellel saavad osaleda ainult assamblee liikmed," rääkis Herkel. "See võib olla väga suur motiiv, et nad juunikuus võivad siiski tulla, et osaleda peasekretäri hääletusel. Kui nende volitused kinnitatakse siis nad saavad hääletada," lisas ta.

"Algus tagaukse kaudu sisenemiseks on tehtud. Eks see meeleolu on kogu aeg siin kusagil tuha all olnud ja võis eeldada, et kõik see toimub juba jaanuaris, aga ilmselt Kertši väina sündmused ja Ukraina laevade kaaperdamine oli siis liiga värske ja siis ei võetud seda ette. Pool ust halvaks mustaks arenguks on nüüd avatud," tõdes Herkel.

Tema sõnul ta ei usu, et Venemaa tegelikult soovib Euroopa Nõukogust liikmestaatusest loobuda. "Ma tegelikult ei usu, et Venemaa tahab Euroopa Nõukogust lahkuda. Nad tahavad šantažeerida, seda eriti osamaksest loobumisega ähvardades ja mitte makstes, aga samas on suur huvi hoida Strasbourgis saatkonda koos kogu FSB aparaadiga," tõdes Herkel.

Euroopa Nõukogu on 47 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel tugineb Euroopa Inimõiguste Kohus ning mille liikmed on ka Euroopa Liitu mittekuuluvad maad. Ainsana Euroopast ei kuulu organisatsiooni Valgevene.

Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast hääleõigusest ilma, hiljem kõrvaldati venelased ka ENPA juhtorganitest ja missioonidest. Solvunud Venemaa keeldus seepeale assamblee istungitel osalemisest ja 33 miljoni eurose liikmemaksu maksmisest. Summa moodustab nõukogu eelarvest umbes seitse protsenti.

Tänavu juunis möödub kaks aastat Venemaa maksete lõpetamisest ning selle täitumisel tekkib organisatsioonil õigus Venemaa liikmesus peatada.

Kui Venemaa jääb Euroopa Nõukogust välja, siis ei saa Vene kodanikud enam Euroopa Inimõiguste Kohtust õigust nõuda.