Raagi sõnul polnud ilmselt üksi tegutsenud tulistaja akti väga hästi planeerinud ning samal ajal oli Strasbourg'is palju politseijõudusid, mis jõudsid suhteliselt kiiresti vahele.

"See on kogu aeg normaalsus olnud, kui vaadata paari aasta tagustele terrorirünnakutele," nentis ta.

Raagi sõnul on näidanud ka Ameerika Ühendriikide kogemus, et üksi tegutsevate radikaalide peatamine on keeruline.

"Strasbourg'i tulistaja puhul teati tema sidemetest islamistlike ringkondadega, kuid kahtlustest ei piisa ja peavad olema reaalsed tõendid. Üksikute huntide läbi libisemine mitmetest turvameetmetest on kurb reaalsus," märkis Raag.

Raag tõdes, et sellised terrorirünnakud tulevad Euroopas laias laastus viimase 30-40 aasta jooksul teatud vaheaegade tagant.

"70ndatel vasakäärmuslaste rünnakud, 80ndatel separatistide rünnakud, 90ndate keskpaigas peamiselt alžeeria taustaga islamistide rünnakud ja siis peaaegu 15 aastat pausi. Ja nüüd oleme uue laine harjal või hetkel sellest üle saamas," märkis Raag.

"Neid, kes on radikaliseerunud nii palju, et lähevad mõtetelt tegudele üle, on ikkagi suhteliselt vähe," ütles ta.

Raagi sõnul pole praegu Prantsusmaal toimuvate nn kollavestide protestide puhul päris lõpuni võimalik aru saada, mida soovitakse saavutada ja seetõttu pole ka teada, millal see lõppeb.

"Keskmine kollane vest on 45-aastane, tema keskmine mediaanpalk on 1700 eurot. Nad ei ole kõige rikkamad inimesed, kuid ei ole ka kõige vaesemad inimesed ehk tegemist on vaesuva keskklassi protestiga," rääkis Raag.

Tema sõnul ei taha umbes 33 protsenti neist end seostada ei vasak- ega parempoolsusega, 15 protsenti on äärmuslike vasakpoolsete toetajad ja kuus protsenti äärmuslike parempoolsete liikumiste pooldajad.

"Juba kümmekond aastat on räägitud, et heaoluriik on jõudnud sinna äärmusesse, kus seda senise majandusmudeliga ei suudeta enam üleval hoida. Prantsusmaa eelarve on olnud aastaid defitsiidis ja kogu aeg on juurde laenatud," nentis ta.

"Kui 2008. aastal oli viimane suurem majanduskriis, siis räägiti põhiliselt Kreekast ja Portugalist, kuidas EL peab neile appi minema. Kuid läbi udu oli kuulda, et kui Itaalia või Prantsusmaa peaks murduma, siis on tõeline kriis käes," selgitas Raag.

Tema hinnangul on kollavestide protestidest kõige rohkem võita liikumisel Alistamatu Prantsusmaa, kuid ka Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juhil Marine Le Penil on seal omad toetajad.

"Nende demonstratsioonide ajal on toimunud vandaalitsemisi ja tehakse vahet nende vahel, kes tahavad ühiskonda muuta, ja nende vahel, kes on radikaalid," ütles Raag.

Raag tõdes, et prantsuse enda analüütikute hinnangul on Venemaaga seotud sotsiaalmeediakontode ja massirahutuste õhutamise vahel seos olemas.

"Kui on võimalik uskuda prantsuse enda analüütikuid, siis see vastab tõele, sest on väga palju kontosid, mis on libakontod ja viivad trollivabriku inimesteni ja see vastab Venemaa mustrile, kui meenutada Donald Trumpi valimiskampaania puhul Venemaa tegevust."

"Tegutseti selle nimel, et oleks võimalikult palju kaost. Päris aktiivne Venemaa-poolne tegevus oli ka Macroni valimiste ajal, kui toetati Marine Le Peni kandidatuuri. EL on teatavasti kehtestanud sanktsioone ja Venemaale see ei meeldi ja seepärast on vaja see ühtlane EL-i Venemaa poliitika ära lõpetada," selgitas Raag.

Raagi sõnul ei ole Marine Le Pen mitte Putini leiutis ja tal on Prantsusmaal kindlasti oma toetajad, kuid Vene trollid ei panusta ainult Le Peni peale. "Nende jaoks on vajalik kaos," ütles ta.