"AK. Nädal" uuris, kui hästi on Eesti terrorismi eest kaitstud
Sel nädalal ründas terrorist Prantsusmaal Strasbourg'is jõuluturgu. Juhuslikult sattus rünnaku lähedusse mitmeid eestlasi. Kuid kui turvaline on Tallinna jõuluturg ja kui hästi oleme terrorismi eest kaitstud, uuris saates "Aktuaalne kaamera. Nädal" Indrek Kiisler.
Ajaloolased on palju vaielnud selle üle, kas jõulud on üldse kristlik püha või on see üle võetud Põhja-Euroopa rahvaste pööripäeva tähistamisest. Viimastel aastatel on räägitud ka sellest, et jõulud on muutunud liialt kommertslikuks. Kahel viimasel aastal hoopis sellest, et jõulud on seotud terrorismiga. Berliinis 2016 sõitis kaubik rahva hulka, selle nädala teisipäeva õhtul tappis terrorist Strasbourg'is inimesi. Mis toimub nende inimeste peades kes sääraseid asju ette võtavad?
"Seda on loomulikult keeruline öelda ja kellegi teise pähe minna me ei saa, aga vaadates tema tausta, tegu oli ju kutselise kurjategijaga, tema elu oli pahupoolele pööranud juba väga palju varem, kui see konkreetne päev, kui see rünnak toimus. Tema elus olid väga paljud asjad valesti läinud palju varem," nentis arabist Peeter Raudsik.
Teisipäeva õhtul oli Starbourg'i jõuluturul palju eestlasi, sealhulgas ka ajakirjanikke, kes käisid kajastamas europarlamendi selle aasta viimast istungit.
"Kõige esimene reaktsioon oli see, et see ei saa toimuda minuga, järgmine reaktsioon oli juba see, et kuidas ma saaksin toimetusega ühendust võtta. Mis siis juhtus. Meile lihtsalt öeldi, et tulistamine on siis kuskil, me ise laske ei kuulnud. Aga restoranis läks elu alguses edasi nagu ta oli. Siis läks ikka ärevamaks, et laibad on, siis pandi luugid restoranile ette. Politsei ütles, et ärge lahkuge, jääge kõik siia ja me ei tohigi lahkuda. Ootasime lihtsalt, mis nüüd saab. Tuli aga, et nüüd on kolm inimest surma saanud, üks neist kõrval restoranis. Pikapeale algas kõhe, sest politsei tuli ja ütles, et me ei soovita minna, aga võite minna," meenutas ERR-i raadiouudiste välisuudiste toimetaja Mall Mälberg.
Kindlasti kaasneb säärase koletu kuriteoga ka palju segadust.
"Oh, see on nagu imelugu. Sattusime kinnise haigla territooriumile, kuhu me marssisime ise vabalt sisse. Mitte keegi kinni meid enam ei pidanud, aga välja enam ei saanud. Niisugune turva oli ees, kes ütles, et lockout on täielik, te ei saa siit välja. No mida sa teed, kopterid on taevas kogu aeg, leidsime aiaaugu, ronisime välja. see oli see kõige õudsem hetk. Pärast mõtlesin, et kui kopterist oleks nähtud, siis nad oleks saatnud žandarmeeria kohe kohale ja öö oleksime veetnud politseijaoskonnas," jätkas Mälberg.
See aasta on olnud tegelikult Euroopas suhtelistelt vähe suuri islamiäärmuslusega seotud terrorirünnakuid. Kas Euroopa luureteenistused on suutnud paremini äärmuslastel silma peal hoida või on see lihtsalt olnud õnn, seda on raske öelda. Tegelikult on läänemaailm vaevelnud terrorirünnakute käes kõik viimased aastakümned, meenutame siin kas või saksa vasakäärmuslasi, ETA terroriste või IRA võitlejaid. Endiselt jääb aga küsimus, kuivõrd Strabourg'is toimunud oli seotud üldse islamiusuga?
"Islami praktiseerimine ei pea olema tingimata osa, aga identiteet selles inimesel on ikkagi seotud religiooniga, mingil määral tema rahvusega, sellega, et ta tegelikult oli sisserändajate perest pärit ja neid kihte on mitu tükki. Aga seda religiooni momenti, seda jõudu, mis mobiliseerib, seda ei saa välja võtta sellest valemist ja öelda, et sellel ei ole sellega mingit pistmist, seda ei saa öelda. Kas see on ainuke tegur, seda ka kindlasti mitte," arvas arabist Raudsik.
Ometi suhtutakse islamiterrorismi teistmoodi, see on kuidagi võõras ja tavainimestele tundub, et see on nii öelda imporditud islamimaailmast.
Tallinna jõuluturu müüjad kinnitasid, et nad tunnevad ennast väga rahulikult.
Jõuturul Tallinnas viibib pidevalt kohal ka politsei.
"Mida politsei poolelt oleme teinud või tegemas, kui sellised teated peaksid meile laekuma. Siis meie jõud on eelpaigutusega, me oleme patrullimas, ka nagu siin juuresolevalt pildilt näha, kus me oleme rahvarohketes kohtades patrullimas ja kui vaja, siis ka sekkume ja kui vaja, siis ka jõudu kasutades," rääkis politseimajor Marti Magnus. "Ütleme nii, et Eesti kontekstis pole jõuluturud olnud probleemsed eelnevatel aastatel ja ka sellele aastal. Ehk siis jõulud mööduvad meil tavapäraselt rahulikult. Loomulikult hoiame ohtude hindamisel silmad-kõrvad lahti."
Politsei kinnitab, et Eesti jõuluturud on turvalised ning Eestis ei ole nii radiklaaseid äärmusrühmitusi, kes näevad olukorrale lahendust vaid terrorirünnakutes. Kuigi viimastel nädalatel on ka meie poliitikaellu tekkinud jalahoobid ja lapsevankriga tõuklemine.
Mida aga teha olukorras, kui tõesti rünnak toimub?
"Kui nüüd peaks olema autoga mingitesse rahvarohketesse kohtadesse sissesõidud, siis tegelikult siin Tallinna vanalinnas saate näha, et sõidukiga igalt poolt sisse ei pääse, on erinevad teetõkked püsti. Loomulikult peame tagama igapäevase kaubatranspordi siia, jõuluturgudesse ja muudesse restoranidesse. Kui aga peaks keegi pahalane sõitma rahva sekka ja meile hakkavad laekuma esimesed teated, siis politsei katkestab oma igapäevased kergemate kategooriatega sündmuste lahendamised ja tuleme ja lahendame selle olukorra. Vajadusel lahendame siis olukorra ka läbi tulirelva," sõnas politseimajor.
Mis on see kõige lihtsam käitumisjuhend inimestele, kes satuvad säärasesse olukorda nagu Strasbourg'is juhtus?
"Me ei pruugi rääkida selles kontekstis, et see leiab aset Eestis, vaid see juhtub välisriigis ja seal on meie kodanikud. Siis kindlasti soovitus on see, et kui on kuulda laskusid, siis esimene asi - mitte hakata liikuma laskude poole, vaid eemale. Ja kui on olemas vahetu kontakt kurjategijaga, kes kasutab tulirelva ja tulistab valimatus suunas, siis loomulikult varjuda ja esimesel võimalusel ka 112-le kõne teha. Ja mis on palve, kui helistatakse, siis antakse kindlasti ka kurjategija kirjeldus. Kas või seesama vabaduse väljaku kaasus, kus me saime kümme kõnet ja inimesed oskasid väga hästi kirjeldada," lausus Magnus. "Aga piisab sellest, kui öeldakse mees, naine, kasv, riietus. Juba selle järgi saame me orienteeruma hakata, lisaks sellele on kesklinn meil kaetud valvekaameratega. Juhtimiskeskus saab hakata toimuvat monitoorima ja esimesi politseijõudusid suunama."
Toimetaja: Laur Viirand