Macroni toetusnumbrid langesid protestide tulemusena veelgi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Kollased vestid" Nice'is Macroni kujutavat nukku loopimas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kuu aega kestnud "kollavestide" meeleavaldused on Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni toetust veelgi vähendanud, selgus pühapäeval uuest arvamusküsitlusest.

Pühapäeval ajalehes Journal du Dimanche avaldatud uuringufirma Ifop küsitluse tulemused näitasid, et Macroni populaarsus on viimase kuu ajaga langenud veel kaks protsenti tasemele 23 protsenti.

Küsitletute arv, kes nimetasid end presidendi juhtimisega "väga rahulolematuks", tõusis kuuga kuue protsendi võrra 45 protsendile.

Analüütikute hinnangul sunnivad toetusnumbrite langus ja ühiskonnas kasvav rahulolematus presidendi valitsemisstiiliga Macroni valitsemisstiili muutma. 

Laupäeval avaldas viiendat laupäeva järjest üle kogu Prantsusmaa valitsuse vastu meelt 66 000 inimest.

Seda on nädalataguse 126 000 protestijaga võrreldes umbes poole vähem.

"See on rahunemas, kuid järele on jäänud tugev vihkamine Macroni vastu," ütles veteransotsioloog Hervé Le Bras.

Paljud meeleavaldajad on suunanud oma pahameele isiklikult Macroni vastu, kutsudes teda tagasi astuma, rünnates tema investeerimispankuri tausta ja väidetavat elitismi. 

Läinud nädala kolmapäeval avaldatud Ipsose arvamusuuringust selgus, et Macroni presidentuuriga on rahul vaid 20 protsenti vastanuist. Seda on kuus protsenti vähem kui eelmises küsitluses ja tegemist on seni madalaima rahulolunäitajaga.

Le Bras' sõnul on protestid toonud ilmsiks vastumeelsuse ulatuse Macroni isiksuse ja valitsemisstiili suhtes, mida riigipea kriitikud peavad ülbeks ja rahvast kaugeks. 

"Isegi senisest alandlikumana ootavad teda raskused," lausus sotsioloog.

Viimase nädala jooksul on Prantsusmaa avalikus arvamuses siiski aset leidnud murrang. Kui enne lõppevat nädalat toetas selge enamus prantslasi meeleavaldajaid, siis pärast Macroni esmaspäevast kõnet on kahe uuringu järgi umbes pooled prantslased seisukohal, et protestid peaksid jätkuma, teine pool seda aga enam ei toeta.

Macron tegi kõnes teatavaks peamiselt madalapalgalistele mõeldud majanduslike meetmete paketi, mis läheb ökonomistide hinnangul Prantsuse valitsusele maksma umbes 15 miljardit eurot.

President tunnistas ka laialdast vaenulikkust tema vastu ja jõudis lähedale vabandamisele mitme alavääristavaks peetava väljaütlemise eest vaeste või töötute aadressil. 

"See on liikumine, millel on õnnestunud suruda tagasi see, mis näis olevat tugev valitsus," ütles uuringufirma Pollingvox avaliku arvamuse ekspert Jérôme Sainte-Marie AFP-le.

Tema sõnul on inimesed nüüdseks leidnud usu endasse ja olukorda ei ole võimalik pöörata tagasi 15. novembril alguse saanud protestide eelsesse aega.

"Kontekst, milles Emmanuel Macron on võimul, on muutunud," lausus Sainte-Marie.

Macron on seni esitlenud ennast otsusekindla ärimeelse reformijana, kes ei anna erinevalt oma eelkäijatest järele meeleavalduste survele.

"Macron on andnud mõista, et ta on rohkem avatud dialoogile," ütles uuringufirma Harris Interactiv esindaja Jean-Daniel Lévy AFP-le.

Valitsus on välja kuulutanud kuus kuud kestva konsultatsiooniperioodi kodanikuühiskonna ühenduste, linnapeade, firmade ja "kollavestidega" aruteluks maksu- ja teiste majandusreformide üle.

Protestid vallandaski valitsuse otsus tõsta kütuseaktsiisi ning kehtestada vanematele autodele karmimad heitmekontrollid. Meeleavaldused kasvasid kiiresti üle liikumiseks elukalliduse ja valitsuse vastu.

President "ei pruugi ilmtingimata muuta oma reformide üldist kurssi, vaid nende elluviimise viisi", sõnas Lévy.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: