E-residentidele teenuste osutajad jagunevad ametlikeks esindajateks ja seaduse piiril kõndijateks
Anomaaliaid, kus ühel aadressil võib olla registreeritud väga palju ettevõtteid, tuleb enamasti ette kahel põhjusel: üheks on ametlik võimalus e-residentidele kontaktisiku teenust osutada, teiseks aga komme rentida neile lihtsalt aadressi, mis ei ole e-residentsuse mõttega päris kooskõlas tegevus.
Eriti osutub viimane probleemseks juhul, kui riigil on tegelikult välismaal viibiva e-residendiga vaja kontakti saada, näiteks maksuvõlgnevuse likvideerimiseks.
ERR.ee kirjutas paar nädalat tagasi anomaaliatest, kus mõnele aadressile on registreeritud tuhandeid äriühinguid. Ainuüksi kolme populaarseima aadressi peale tuli kokku 5000 registreeritud ettevõtet.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütleb, et põhjuseid, miks mõni aadress juriidilistele isikutele kärbsepaberina mõjub, on laias laastus kaks. Mõlemad on seotud e-residentidele osutatavate teenustega, ent üks neist on seaduslik, teine aga kõnnib pigem seaduse piiril.
Esimeseks, ametlikuks võimaluseks on, et e-residentidele osutatakse kontaktisiku teenust. Kontaktisikuks saavad olla advokaadid, audiitorid ja notarid, lisaks saavad luba seda teenust osutada taotleda ka äriühingud. Lube väljastab politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo. Kokku on selliseid lube väljastatud 178.
Seadus paneb kohustuse määrata kontaktisik juhul, kui e-resident ise Eestis ei asu. ID-kaarti saades e-resident veel kontaktisikut nimetama ei pea, aga seda on vaja siis, kui ta asutab Eestis ettevõtte.
"Meil on paras ports e-residente, kes pole Eestis asutanud ühtki äriühingut," tõdes Niklus samas, lisades, et neid, kes taotlevad e-residentsust maailmavaatelistel põhjustel - sooviga kuuluda elitaarsesse klubisse - on julgelt üle kümnendiku. Neil polegi ambitsiooni Eestis äri teha. Muist võtab veel hoogu, et ettevõte Eestis ära registreerida.
Kontaktisiku teenus võimaldab riigil oma e-residentidega paremini suhelda. Nikluse selgitusel saadetakse e-residendile mõeldud ametlikud kirjad, maksunõuded, tahteavaldused jms kontaktisikule, kes peab siis selle juhatuse liikmele edastama.
"Kui kontaktisik on selle kätte saanud, siis loeme selle e-residendile kättetoimetatuks," selgitas Niklus. "Kontaktisik edastab e-residendile info, kui tal on näiteks maksudeklaratsioonid esitamata ja sellele võivad järgneda riigi sanktsioonid kuni äriühingu kustutamiseni välja. Kui poleks kontaktisikut, peaks riik hakkama neid e-residente üle maailma taga ajama ja see oleks väga keeruline, kuivõrd nad asuvad üle maailma Aasiast Uus-Meremaani välja."
Aadressirendi teenus
Teiseks võimaluseks, mida riik ei ole ette näinud, on aga aadressirendi teenus.
"Kui e-resident asutab Eestis äriühingu, aga ei taha siin kontaktisikut, siis tuleb keegi ja ütleb talle, et võid valetada ja öelda, et asud siin, kus mina asun. Need on ettevõtted, kes ütlevad e-residendile, et registreeri end meie juurde, aga me su kontaktisikuks ei ole. See ei ole otse ebaseaduslik, aga mitte nii kooskõlas seaduse eesmärkidega, sest siis annab e-resident riigile valeaadressi ja me ei tea faktiliselt, mis neist kirjadest saab, mis sinna saadetakse," kirjeldas Niklus teist varianti.
Kui palju on liba-aadressi esitanud e-residente, selle kohta riigil ülevaade puudub.
Aadressirentijaid leitakse tõenäoliselt Facebookist, kus e-residentidel on oma suhtlusvõrgustik. Teenust pakkuvad ettevõtted turustavad end seal.
"Seda teenust Eesti riik ei soovita, aga see on klassikaline e-residendilt e-residendile liikuv info. Eks nad ise promovad seda edasi. Neil, kes seda teenust kasutavad, pole ehk soov töötada alati käsikäes seadustega, aga loodetavasti on selliseid ettevõtteid vähem," ütles Niklus.
Kuivõrd e-residentsus ei eelda Eesti elamisluba, siis seda, kas inimene tegelikult ka Eestis elab, registripidaja kontrollida ei saa. Oluline polegi, et inimene kogu aeg Eestis koha peal viibiks, kuid ettevõtte juhtimine peaks toimuma Eestist, kas siis vahetult või kontaktisiku kaudu.
"Sellised e-residendid valetavad meile, et asume Eestis. Me siis ütleme neile, et ärge valetage, nimetage parem kontaktisik. See võib lõppeda nii, et see juriidiline isik kustutakse registrist," hoiatas Niklus.
Järelpäring äriregistrisse näitas aga, et kõik esikümnesse kuuluvad aadressid, kuhu on sadu ja kohati tuhandeid äriühinguid registreeritud, pakuvad just esimest, ametliku kontaktisiku teenust.
Toimetaja: Merilin Pärli