E-residentsuse programmi juhiks sai kohusetäitjana töötanud Ott Vatter ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti e-residentsuse nõukogu valis programmi juhina jätkama Ott Vatteri, kes on seni täitnud programmi ajutise juhi kohuseid.

Ott Vatter näeb oma peamiste eesmärkidena e-residentsusest tõusva tulu kasvatamist nii Eesti kui e-residentide jaoks, teatas nõukogu pressiteates.

"Kuigi e-residentsus on kasumlik Eesti riigile juba täna, võiks Eesti otsene tulu iga uue e-residendi pealt kasvada vähemalt poole võrra," ütles Vatter rõhutades, et soovib keskenduda uute e-residentide leidmisel kontaktide kvaliteedile.

"Eesti jaoks pole kõige olulisem e-residentide hulk, vaid et sünniks kasulik ja huvitav koostöö e-residentide ja meie riigi vahel," lausus ta.

Vatteri sõnul aga kasvab maailmas pidevalt inimeste hulk, kellega Eesti saab koostööd teha, nende seas näiteks kaugettevõtjate hulk, kes võivad luua Eesti e-residentsuse abil väärtuslikke väikeettevõtteid.

Majandusministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkuti sõnul vajab e-residentsuse programm võimekat inimest, kes viib ellu plaanitud uuendused.

"Ott Vatter on e-residentsuse programmi üks esimesi töötajaid ja pikalt olnud e-residentsuse programmi asejuht. E-residentsusest peab sündima järjest rohkem kasu meie ettevõtjatele ja maksutulu kaudu kõigile Eesti inimestele ning e-residentsuse programmi uuelt juhilt ootan selle elluviimist," sõnas asekantsler.

"Ajal, mil ka teised maailma riigid on alustanud oma e-residentsuse programmide arendamist, leidsime e-residentsuse programmi nõukogus, et Ott on parim kandidaat programmi juhi kohale," ütles e-residentsuse programmi nõukogu juht Taavi Kotka.  

Kotka sõnul rääkis Vatteri kasuks ka asjaolu, et ta on üks e-residentsuse valge raamatu kaasautoreid. "Valge raamatu ideede elluviimine vajab head orienteerumist nii avalikus teenistuses kui ka idufirmalikku mõtteviisi – Vatter suudab neid kahte ühendada," ütles Kotka. 

"Lähima aasta jooksul saab enim tähelepanu e-residentsuse majanduslik kasu ning mõõdukas kasvustrateegia. Plaanime hoida uute e-residentide loodud ettevõtete arvu sarnasel tasemel eelmise aastaga, aga keskendume sisulisele väärtusele ning majandusliku mõju suurendamisele," lisas Vatter

E-residentsus sai ametlikult alguse 2014. aastal Taavi Kotka, Siim Sikkuti ning Ruth Annuse poolt Arengufondi konkursile esitatud ideest. Programmi väljatöötamist ja käivitamist asus aga vedama Kaspar Korjus.

E-residendid on loonud Eestis üle 6000 ettevõtte ning 2018. aasta lõpuks oli e-residentsus teeninud Eestile 10 miljonit eurot kasumit. 

Kaspar Korjus teatas jaanuaris, et lahkub ametist. Korjus tõi välja, et praeguseks on Eesti andnud e-residentsuse 50 000 inimesele ja e-residentidest ettevõtjad on asutanud Eestis 6000 ettevõtet. Tema sõnul on hetk hetk teatepulga üleandmiseks sobilik, sest e-residentsuse programm on nelja aastaga edukalt käivitunud.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: