Seekordne Turu-uuringute AS küsitlus erakondade toetusprotsentide mõõtmiseks leidis aset tähelepanuväärsel ajal. Päev enne küsitluse algust toimus riigikogu erakorraline istung ÜRO ränderaamistiku heakskiitmiseks, mille puhul EKRE organiseeris parlamendihoone ees protestimeeleavalduse. Üritusele rahvale selgitusi jagama läinud sotsiaaldemokraate tabas seal sõim ning omavoliliselt laval sõna võtta soovinud Indrek Tarandi vastu kasutati ka füüsilist vägivalda.

Need teemad – suhtumine rändepakti ning hinnang vägivalla kasutamisele – andsid avalikes aruteludes tooni kogu küsitlusperioodi (27.11.-10.12.) vältel.

Aktiivne debatt ühiskonnas lubas oodata varasemast suuremaid nihkeid erakondade toetusprotsentides. Küsitlustulemused näitavad, et poliitilisest konfliktist võitis kõige enam toetust juurde EKRE. Nende reiting kerkis novembrikuiselt 15 protsendilt 18 protsendini detsembris. Midagi enneolematut selles siiski pole: veel augustis oli EKRE toetus 19 protsenti.

Mõlemad toetustabeli liidrid – Keskerakond ja Reformierakond – kaotasid valijate poolehoidu kahe protsendi võrra. Keskerakonda valiks praegu 31 protsenti ja Reformierakonda 21 protsenti valimiseelistusega kodanikest. Tavalises olukorras võiks selle kaks protsenti statistiliselt ebaoluliseks hälbeks liigitada, kuid praegu ei saa välistada ka rändepakti mõju. On üsna tõenäoline, et osale Keskerakonna valijatest ei meeldinud erakonna toetus rändepaktile riigikogus (eelkõige kahanes Keskerakonna toetus just eestlaste seas). Reformierakonna valijad oleks aga pigem oodanud, et erakond oleks riigikogu hääletusel oma liberaalseid väärtusi selgemalt väljendanud.

Ülejäänud erakondade toetus võrreldes novembriga ei muutunud. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on valijaid kaheksa, erakonnal Eesti 200 seitse protsenti. Tundub, et sotsiaaldemokraadid on pidanud septembriks saavutatud 14 toetusprotsendist umbes poole loovutama poliitmaastiku uustulnukale Eesti 200-le. Viimase kahe kuu küsitlustulemused osutavad, et Eesti 200 reiting ei ole juhuslik erakonna asutamisega seotud sähvatus, vaid peegeldabki nende tegelikku potentsiaali. Küllap seetõttu ongi praegused parlamendierakonnad harvanähtavas üksmeeles asunud uut erakonda materdama.

Valimiskünnise piiril on endiselt Isamaa viie protsendiga. Nemad oma aktiivsuse eest rändeleppe küsimuses, millega seadsid ohtu valitsuse püsimise, valijate käest preemiapunkte ei teeninud. Isamaa katsed EKRE poliitilisi positsioone üle võtta toovad lisapunkte hoopis viimasele.

Valimiskünnise alla jäävad Eestimaa Rohelised (3%), Vabaerakond (1%) ja Elurikkuse Erakond (1%). Rohelised on olnud valimiskünnisele lootusrikkalt lähedal juba pikka aega, kuid neile võib saatuslikuks osutuda nooremate valijate vähene aktiivsus. Kindlasti valima minevatest vastajatest toetab rohelisi vaid üks protsent, tõenäolistest valijatest kuus protsenti, kuid neist, kes on otsustanud valima mitte minna, tervelt 12 protsenti.

Pool valijatest välistab EKRE valimise

Rändepaktiga seotud poliitilise konflikti tulem ei osutunud siiski EKRE jaoks ainult positiivseks: ehkki EKRE võitis toetust juurde, tekitasid nende tegevus ja sõnavõtud ühiskonnas ka teravat kriitikat ning tõid kaasa negatiivse suhtumise kasvu sellesse erakonda. Esitame oma küsitlustes küsimuse ka vastajate teiste erakondlike eelistuste kohta ja selle kohta, mis erakondade poolt vastajad kindlasti ei ole valmis hääletama. 

Nende vastanute osakaal, kes mingil juhul ei sooviks EKRE poolt hääletada, kasvas viimase kuuga tervelt 10 protsendi võrra, 48 protsendini.

20 protsenti oli neid vastajaid, kes ei hääletaks sotsiaaldemokraatide poolt. Varem ei ole ka SDE nii ebapopulaarne olnud (ehkki neid, kes ei soovi hääletada Keskerakonna (35%) ja Reformierakonna (26%) poolt, on siiski veel rohkem).

Tõenäoliselt ei tekitanud vastuseisu EKRE-le nende seisukoht rändeleppe suhtes. Selle leppe vastaseid oli riigikogus teisigi. Küllap šokeeris ühiskonda see, kui üksmeelselt asusid EKRE liidrid vägivalda õigustama. Oleks ju olnud väga lihtne ajada süü toimunus provokatsiooni korraldanud Tarandi kaela, kuid avaldada ometigi kahetsust, et olukord kontrolli alt väljus. Praegune retoorika aga näib pigem väljendavat kahetsust, et Tarandile tema teo eest piisavalt kolki ei antud. Rääkimata sellest, et EKRE esimees nägi Lossi platsile toodud võllapuus süütut "rahvakunsti"…

See on Eesti poliitilise kultuuri uus madalseis, mille suhtes ei tohi ükskõikseks jääda. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ongi taas EKRE-ga väärtuste pärast lahingusse sööstnud. Küllap õnnestub neil seeläbi kinnistada toetajaiks oma praegusi haritud ja avatud meelega valijaid. Kuid samas ei tohiks koos EKRE hukkamõistmisega arrogantselt noomida ja halvustada neid inimesi, kes on hakanud EKRE populistlikus poliitikas nägema lahendust oma elumuredele. Selliseid valijaid oleks vaja üritada pigem mõista ning enda poole võita. Oleks ju loogilisem, kui sellised inimesed hääletaksid poliitikute ja poliitikate poolt, kes soovivad inimesi vaesusest välja aidata, mitte aga nende poolt, kes mängivad riigijuhte üles pooma ja kohtunikel päid maha võtma kutsuvate mõtetega.

Loomulikult ei võeta riigikogu kohtade jagamisel arvesse vastuhääli, arvesse lähevad ainult erakonna poolt antud hääled. Küll aga võib erakonna negatiivne kuvand ühiskonnas saada otsustavaks koalitsioonipartnerite valikul. Mäletame ju, et pikka aega valijate poolt kõige vähem sallitud erakonna tiitlit kandnud Keskerakond oli aastaid olukorras, kus kõik ülejäänud poliitilised jõud välistasid nendega koostöö. Isolatsioonist tõi välja alles erakonna esimehe vahetus ja poliitilise stiili muutmine. 

Ehkki Keskerakond ja Reformierakond on teineteist pidevalt vastastikku süüdistanud salaplaanis teha tulevikus valitsuskoostööd konservatiivse rahvaerakonnaga, ei näe ma rändepakti ümber toimunu valguses küll seda motiivi, mis võiks panna valimiste võitja valitsust moodustama sedavõrd ettearvamatu partneriga nagu EKRE. Märksa lihtsam oleks kokkuleppele jõuda omavahel. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.