Seekordne ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestiline küsitlus toimus sündmusterohkel ajal. Küsitluse algusnädala esmaspäeval toimus riigikogu erakorraline istung ÜRO ränderaamistiku heakskiitmiseks, millele eelnes EKRE meeleavaldus parlamendihoone ees, mis omakorda viis füüsilise konfliktini Europarlamendi saadiku Indrek Tarandiga. Nimetatud sündmus andis tooni kogu küsitlusperioodil.

Küsitluse järgi kerkis EKRE toetus novembrikuu 15 protsendilt detsembris 18 protsendile. EKRE toetus hakkab taas lähenema Reformierakonnale, kelle toetus jätkas teist kuud langemist ja kukkus novembrikuu 23 protsendilt detsembris 21 protsendile. Veel oktoobris oli Reformierakonnal toetajaid 28 protsenti.

Sotsioloog Juhan Kivirähki hinnangul võis ränderaamistiku arutelu mõjutada ka Reformierakonna toetust. "Eks Reformierakonna käitumist ju ka selle rändepakti arutelu osas on kritiseeritud, et nad oma selget seisukohta välja ei öelnud, ei hääletanud. See ilmselt läks inimestele korda. Reformierakonna toetus on olnud languses ka paaril viimasel kuul. Ma arvan, et seda mõjutab oluliselt ka Eesti 200 areeniletulek," selgitas Kivirähk.

Langes ka populaarseima partei Keskerakonna toetus - kui novembris oli peaministriparteil toetajaid 33 protsenti, siis detsembris 31 protsenti. Samas tagab see Keskerakonnale suveräänse liidrikoha.

EKRE-ga koos ränderaamistikus enim silma paistnud Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa toetus kuu varasemaga võrreldes sisuliselt ei muutunud. Sotsiaaldemokraatide toetus oli kaheksa (kuu varem seitse) ja Isamaal viis protsenti (kuu varem samuti viis). Seega loodetud edu ränderaamistikus valitsuspartneritele vastu astumine Isamaale reitingus ei toonud.

Valimiskünnise ületaks ka parlamendiväline Eesti 200, keda toetas detsembris seitse protsenti. Künnise alla jääksid nii Rohelised kolme kui ka Vabaerakond ühe protsendi suuruse toetusega.

Kaks uut 21. novembril registreeritud erakonda valijate toetust sisuliselt ei kogunud. Elurikkuse erakonda toetas detsembris üks ja erakonda Rahva Tahe null protsenti valijatest.

Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli detsembris 44 protsenti, opositsioonierakondadel 40 protsenti. Kasvanud on ka nende vastajate hulk, kes ei oma või taha oma eelistust avaldada - detsembris oli selliseid vastajaid 38 protsenti.

Ränderaamistik tõi ka EKRE-le vastaseid

Turu-uuringute AS küsis ka, millise erakonna poolt valijad kindlalt ei hääletaks. Ja olgugi, et EKRE kasvatas kuu varasemaga võrreldes oma toetust, kasvas oluliselt ka nende vastajate osakaal, kes mitte mingil juhul EKRE poolt ei hääletaks.

EKRE vastaste ("kindlasti ei hääletaks selle erakonna poolt") hulk kasvas novembrikuu 38 protsendilt detsembris 48 protsendile. Sellega tõusis EKRE esmakordselt vastaste hulgalt esikohale. Varem oli sel kohal Keskerakond.

Kasvas ka ränderaamistiku konflikti teise osapoole ehk sotside vastaste hulk - nende poolt ei hääletaks mitte mingil juhul 20 protsenti (kuu varem 16 protsenti). Keskerakonna vastaste hulk jätkas kahanemist - nende poolt ei hääletaks mitte mingil juhul 35 protsenti (novembris 39 ja oktoobris 43 protsenti).

Detsembris olid kõige kindlamad valima minejad sotsiaaldemokraatidel ja Keskerakonnal - nende toetajatest lubas kindlalt valima minna vastavalt 75 ja 72 protsenti. Kaugele maha ei jää ka Isamaa (69 protsenti), EKRE (65 protsenti) ja Reformierakonna (64 protsenti) valijad.

Seevastu Eesti 200 valijatest lubab kindlalt valima minna 57, Vabaerakonna valijatest 35 ja Roheliste valijatest vaid 12 protsenti.

Turu-uuringute AS küsitles 27. novembrist 10. detsembrini ERR-i tellimusel enam kui tuhandet inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.

Eelseisvad riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil.