Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Äripäev uudise, mille oli koostanud arvuti. Tegu on tähelepanu vääriva sündmusega, sest kindlasti paneb see mõne inimese spekuleerima, et see ongi ajakirjanduse surm. Teise paneb ehk rõõmustama, et nüüd hakkab tulema üksnes faktiliselt ja keeleliselt täpset ajakirjandust, sest n-ö rumalat, või tegelikult inimlikult eksivat ajakirjanikku hakkab asendama arvuti.  

Kogu see teema, mille kohaselt arvutid, robotid või tehisintellekt võtavad üle inimeste töö, vajab tähelepanelikumat kaasamõtlemist, et mitte minna kaasa hurraa-optimismi või töökaotusega hirmutamisega.

Aga tuleme tagasi Äripäeva näite juurde. Nad lasid robotil koostada uudise vormis ülevaateid ettevõtete majandusandmetest. Neljast uudisest üks oli see, mille Äripäev veebis avaldas ning sellegi juures muutis toimetaja pealkirja.

Siin on kaks pealkirja ning teil on võimalus arvata, kumb on roboti, kumb toimetaja pandud pealkiri.

"Spordikaupade müüja sai üle 7 miljoni euro kasumit"

"SPORTLAND INTERNATIONAL GROUP AS teenis 2017. aastal 7 471 000 eurot kasumit".

Ilmselt arvasite ära, et teise pealkirja pani robot. Esimese ehk loomingulisema ja tõlgendamisruumi jätva pealkirja kirjutas toimetaja. Kui loete seda Äripäeva artiklit, siis tõenäoliselt teadmata, et selle on kirjutanud arvuti, ei oskaks te seda kahtlustadagi.

Tegelikult ei tee robot, arvuti või algoritm ju muud, kui tõlgendab, korrastab ja esitab talle ette antud andmed inimesele mõistetaval viisil. Tavapäraselt käib algoritm üle suurest hulgast andmetest, olgu nendeks valitsusasutuste dokumendid või ettevõtete majandusaasta aruanded. Talle on öeldud, millised andmed millisest kohast välja noppida ja kuhu kohta uues tekstis panna.

Niimoodi on võimalik automatiseerida üsnagi standardseid ja arvude keskseid tekste, näiteks börsiandmeid või sporditulemusi.

Emotsioonide puudumine ja kiirele reageerimisele orienteeritus tähendab ka seda, et algoritm suudab teha uudise oluliselt kiiremini kui inimene. 2014. aastal kirjutas Los Angeles Times'i uudisterobot valmis uudise, mis ilmus kolm minutit pärast maavärina lõppu.

Kahjuks või õnneks ei ole maailmas enamik tekste ja reaalelus toimuvaid sündmusi kuidagi standardsel viisil. Ja see tähendab, et neist ei ole võimalik ka tähenduslikke uudiseid teha.

Loomingulist arvutit ei ole

Äripäev on Eestis üks esimestest ajakirjandusväljaannetest, mis selliselt tavalugejale mõeldud uudiste loomist katsetab, ehkki praegu veel ei avalda väljaanne ühtki roboti koostatud teksti ilma inimesest toimetaja kontrollita. Ja see on väga oluline ning eesti ajakirjanduse mõttes tähtis nüanss.

Kui läheksime kaasa arvamisega, et arvuti hakkab asendama inimest, oleksime üsna kiiresti ummikus.

Eeltoodud pealkirjade võrdlus on hea näide, miks robot ei hakka inimest asendama. Selleks, et veebiväljaandes saada inimest loole klõpsama on vaja pealkirja, mis ei ütle kõike detailideni ära, vaid mis tekitab huvi selle teema vastu. See nõuab oskust loominguliselt tõlgendada.

Robot teeb ajakirjanikule aega

Pealkiri pealkirjaks, olulisem on see, millest uudis räägib. Robot ehk arvuti oskab arvutada, oskab ära tunda külluslikes andmetes seoseid, mida inimene ei näe.  Robot ei oska tunda end nagu inimene, mistõttu jääb talle päris suur osa inimlikest probleemidest täiesti arusaamatuks. Samuti ei ole robot loominguline. Ja need on kaks asja, milles jääb inimene alati robotit edestama.

Robot saab teha seda, mis ei ole loominguline ja anda sellega inimesele aega tegeleda loomingulisust nõudvate ülesannetega. Ja seda mitte ainult ajakirjanduses. Ajakirjanduses tähendab see, et ajakirjanikul jääb aega teha sisulisemat tööd, mõelda ja oma tekstiga töötada. Seega võime loota, et Äripäeva uudiste loomise automatiseerimine teeb ajakirjanikele aega juurde ja tõstab selle kaudu meie inforuumi kvaliteeti.

Aga kust te teate, et seda artiklit ei kirjutanud robot?