See aasta on sinu jaoks väga eriline. Mõned nädalad tagasi lõppes üks pikk periood sinu elust. Ma läheksin veel tahapoole – kui sa 2001 läksid Berliini, meie esimeseks kaitseatašeeks Saksamaal, siis väidetavalt andis kaitseminister Jüri Luik sulle kaasa kolm ülesannet, millest üks oli NATO [liikmelisuse toetamise] teema, teine relvastus[hanked] ja siis [Eesti-Saksa kaitsealaste] suhete teema. Kümme aastat hiljem said sa kaitseväe juhatajaks. Ütle, kas sulle siis anti ka mingid nõuanded või soovid kaasa ja kas tunned praegu, et oled need täitnud?

Mul on olnud au töötada kaitseväe juhatajana kuue [kaitse]ministriga ja kõik nad on suuniseid andnud. Aga põhiline eesmärk oli kaitseväge nii hästi juhtida kui võimalik ja tugeva meeskonnaga. Arvan, et kõige parem ongi teha asju tugeva meeskonnana ja meie meeskonnaga oleme töötanud selle nimel, et kaitsevägi oleks tugevam ja lahinguvõimelisem. Usun, et oleme sellega koos hakkama saanud.

Sinu rinda ehib trikoloor, mis vihjab korporatsioonile Sakala. Sa oled korporatsiooni Sakala vilistlane ja ma uurisin selle korporatsiooni kohta, teie lipulause on "Üks kõigi eest, kõik ühe eest!", ehk natuke musketärlik paatos, romantika. Ütle, kas neid väärtusi, mida korporatsioon Sakala on sinule andnud, kasutad sa neid ka oma tavalises elus, oma ametielus?

Absoluutselt. Korporatsioon Sakala on mänginud minu elus väga suurt rolli. Minu ehk kõige olulisem õpetaja, kui vanemad välja jätta, oli professor Rein Helme, minu akadeemiline isa, kes pani paljud väärtushinnangud minu jaoks paika ja kelle kaudu ka kaitseväelaseks saamine tegelikuks sai.

Aga minu jaoks kõige tähtsamad on need noored inimesed, kellega ma ei ole kaotanud kontakti seetõttu, et korporatsiooni õhtutel on 20-aastased koos minusugustega, meil on ühesugused väärtushinnangud ja me arutame ühesuguseid asju, ka erinevusi. Minu poeg on täna aktiivne Sakalas, põlvkondade värk on selle korporatsiooni juures kõige olulisem. Ja isamaaline maailmavaade ja mõte, ka see "Üks kõigi eest, kõik ühe eest!" on olnud minu jaoks väga tähtsad.

Aasta säravaimad tähed Autor: Kairit Leibold/ERR

Me oleme sinuga ka enne filosofeerinud kaitsetahtest. Ütle, palun, kas kaitsetahe Eestis on praegu sellises positsioonis, millega sa oled rahul?

Praegu on hea, kuigi alati võiks parem olla. Eestis üldiselt toetatakse riigikaitset ja kaitseväge, kaitsetahe on väga kõrge. Aga siis on üks osa noori mehi, 18- kuni 25-aastased, kelle seas ajateenistusel põhinev reservarmee on vähem populaarne ja siis [veidi vanemate seas] muutub kiiresti populaarseks tagasi. Eks sellega tuleb tegeleda...

Aga üldiselt oleme täna heas seisus ja riik on hästi kaitstud, sest kogu ühiskond toetab [riigikaitset].

Sel aastal tabas meid külma dušina [major] Deniss Metsavase juhtum, kes oli täiesti eeskujulik inimene kuni selle hetkeni, kui me saime teada, et tegelikult on ta riigireetur. Mis läks valesti?

Kui oskaksin reeturi hinge sisse vaadata, küll ma seda siis teeksin, aga ei oska vaadata. See on väga, väga halb.

Hea on aga hoiatus kõigile reeturitele – ühel päeval saadakse nad kõik kätte. Vaenlase luureteenistused ründavad meid kogu aeg, see on tavaline tegevus, mida on enne juhtunud ja juhtub ka pärast meid. Peame sellega intensiivselt tegelema ja kaitsepolitsei saigi koostöös kaitseväega reeturi kätte. See on hoiatuseks kõigile teistele.

Aga isiklikult olen [major Deniss Metsavases] väga pettunud.

Lähme üle sümpaatsemale ja mulle ka lähedasemale teemale. Sel aastal oli Eesti kirjanduselus väga liigutav hetk, kui Henrik Visnapuu, kes oli kaua aega kodumaa mullast eemal, toodi [USA-st] koju ja maeti [26. juunil] Metsakalmistule. Selle taga olid paljuski sina koos korporatsiooniga Sakala. Ütle, kust tuleb sinu vajadus millegi säärasega tegeleda, sinu suur kunsti- ja kirjandusarmastus?

Henrik Visnapuu on kõigile Sakala inimestele erilise tähtsusega. Kõik sakalaanused, kes abielluvad, saavad Sakala poolt kingituseks Henrik Visnapuu kogutud teosed. See on üks väga väärt raamat. Mina aga tundsin väga hästi [arhitekt] Herk Visnapuud, kes oli Henrik Visnapuu vennapoeg, Eesti kaitseväe kolonel ja kes pani mulle südamele, et Visnapuu ikka õigesse kohta ja õigesti maetud saaks. Kanada väliseestlane Ülo Isberg, Kirjanike Liit ja korporatsioon Sakala – ühiselt me selle olulise sündmuse läbi viisime, et lõpuks sai Henrik Visnapuu oma [abikaasa] Ingi kõrvale, kuhu ta igatses ja lootis.

Aasta säravaimad tähed Autor: Kairit Leibold/ERR

Kui palju sul jäi selles ametis üldse aega tegeleda ilusate asjadega, kirjanduse ja kunstiga?

Ikka jäi, ega 24/7 saa keegi teha ainult ühte asja. Aga mis seal salata, vähe aega jäi. Püüdsin ikka kõrvalt ühte, teist ja kolmandat teha, ka hobidega tegeleda, kuid viimastel aastatel oli see üha raskem, pean tunnistama. Oli [tööl] väga intensiivne periood, väsitav ja viis-seitse aastat ühes ametis ongi maksimum, mida sellise intensiivsusega peaks tegema. Ühel hetkel hakkavad asjad korduma.

Kujutan ette, et viimased kümme aastat on sinu kapp täis erinevaid vorme. Täna istud sa siin smokingis. Mis saab edasi?

27 aastat on kapp olnud täis erinevaid vorme. Kui oma kabinetti kraamisin, siis sai sõjamuuseumiga üheskoos sorteeritud, et nii mõnedki neist vormidest kõlbavad ka muuseumisse. Oleme olnud ju väga moelembesed (muigab) ja vorme tihti muutnud...

Mis sedasi saab? Edasi saab see, et peab turgutama enda tsiviilriidekappi.

Oled olnud tegev diplomaatias, ametnikuna, sõjaväelasena. Mis variandid veel on?

Kolin Hollandisse, kuna [diplomaadist] abikaasa elab ja töötab seal. Siis vaatan, millised põnevad väljakutsed mind ootavad. Ju midagi ikka pakutakse.

Lõpetuseks. Töötasime koos Berliinis, Eesti saatkonnas, kus sul oli muude asjade kõrval veel üks roll – olid saatkonna jõuluvana. Kas jõuluvana mantel on ikka alles ja millal selle viimati selga said?

On alles. Olen seda iga jõulu ajal kasutanud. Viimastel aastatel küll vaid enda [pere] ja naabri lastele, aga eelnevalt ka mujal. See on üks väärt töö ja seda tegin ka tänavu.

Aitäh. Head vana aasta lõppu ja kõikide suuremate soovide täitumist uuel aastal.

Aitäh. Head vana aasta lõppu sulle ka. Ja päikest järgmisesse aastasse.

Aasta säravaimad tähed Autor: Kairit Leibold/ERR

"Aasta säravaimad tähed" on ETV ekraanil pühapäeval, 30. detsembril kell 21.30.