Aasta alguses tuli uudis, et liitute kaitsetööstusettevõttega Milrem Robotics, kus asute juhtima ettevõtte kaitsedivisjoni.

Jah, juhin praegugi.

Millal te oma sealse töölaua puhtaks koristate?

Siis, kui juhtub, et valijad annavad mulle mandaadi Euroopa Parlamenti minekuks.

Viis kuud tagasi küsisin teilt kui ametist lahkuvalt kaitseväe juhatajalt, kas lähete poliitikasse. Teie vastasite – ei. Mina küsisin edasi, et kas pole ühtegi erakonda, mis sobiks või pole keegi kutsunud. "Ma ei taha Eesti poliitikas osaleda." Mis vahepeal juhtus?

Juhtus konkreetne ettepanek, mis mulle 12. märtsil tehti, et kandideeriksin Euroopa Parlamendi valimistel.

Kes teid lõplikult ära rääkis – teie pikaaegne toetaja, praegune kaitseminister Jüri Luik, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder või...?

Ma ise.

Ega te ise endale ettepanekut teinud?

Ettepaneku tegi Seeder, aga enda ärarääkimisega tegelesin ma siiski ise.

Millised olid argumendid?

Et Euroopa Parlament on Eesti inimestele väga oluline koht, kus võetakse vastu väga olulisi otsuseid ja seda ei tunnetata Eestis. Arvan, et suudaksin oma oskuste, kontaktide ja teadmistega seal Eesti jaoks midagi ära teha, Eesti kui rahvusriigi huvide eest seista.

Kui määrav oli teie jutuajamine Isamaa suurtoetaja, Bigbanki ühe omaniku Parvel Pruunsillaga, et nõustusite Isamaa esinumbrina kandideerima Euroopa Parlamenti?

Ma küsisin nõu mitmelt väga healt sõbralt. Kindlasti ei olnud Parveli arvamus kõige määravam.

Aga see oli toetav?

See oli toetav. Kõige tähtsam, et toetavad olid kõik, kellelt küsisin.

Mis teid ühendab? Korporatsioon Sakala? Konservatiivne maailmavaade?

Lapsepõlves ühiselt veedetud aeg. Aga veelkord – Parvel oli ainult üks minu sõpradest, kellelt nõu küsisin. Ka need, kelle puhul eeldasin, et nad ei nimeta seda heaks mõtteks, ütlesid mulle: see on hea mõte. Kindlasti oli oluline, et minu abikaasa toetas mind otsustamisel. See oli ehk kõige tähtsam.

Usute, et pääsete Euroopa Parlamenti?

Loodan. Uskumine on selline... Loodan, et Isamaa saab võimaluse olla europarlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsioonis. Sest kui Isamaa seda võimalust ei saa ja inimesed meile neid hääli ei anna, siis jääb europarlamendi suurim, Euroopa Rahvapartei fraktsioon ilma eestlaste mõjuta.

Kuidas teile praegu Isamaa positsioon tundub?

Isamaa on palju aastaid olnud kindla valijaskonnaga. Mingil hetkel – mõni aeg tagasi – lõi see kõikuma. Riigikogu valimised aga näitasid, et Isamaa küll kaotas paar kohta parlamendis, kuid suutis end siiski kokku võtta ja valijad toetasid Isamaad. Kuidas nüüd mõjuvad praegused koalitsioonikõnelused [Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel], ei oska mina hinnata.

Kellele heidate ette Isamaa kõikuma löömist?

Mina ei heida kellelegi midagi ette. Olen poliitikas alles teist päeva, pean harjutama arusaamist, kuidas see toimub. Ega ma seda veel väga hästi mõista.

Poliitikas on nii nagu kaitseväes kaitsekraavi kaevates – tuleb käed päriselt mullaseks teha.

Olen valmis tegema käed mullaseks.

Mulle tundub kuidagi ebaaus, et inimesed, kes jäid Isamaa erakonnale truuks ka halbadel aegadel, jäävad nüüd tahapoole, aga uustulnuk tõuseb tänu poliitilisele süütusele ja võimalikule populaarsusele Euroopa Parlamendi valimiste nimekirja esinumbriks. Või mõtlen ma valesti?

Kuidagi ja kusagilt peavad poliitikud tulema. On mitu võimalust: kas tegeled lapsest peale poliitikaga või sul on mingi teine karjäär juba olnud ja tuled sealt poliitikasse.

Kõik iseseisvuse taastamise järgse aja kaitseväejuhatajad on läinud poliitikasse. Miks?

Populaarsus ilmselt. Või tuntus. Ma ei oska öelda. Aga poliitikasse minekul olid nad edukad, kindral Einseln ehk välja arvatud. Kas nad jäid seal ka püsima, see on teine küsimus.

Isamaa noorpoliitikuna võite sattuda ühte koalitsiooni EKRE kaitseministri kandidaadi Leo Kunnasega, kes nimetab kaitseväe senist juhtimist groteskseks farsiks. Kuidas tundub?

No-jah... (Paus) Ebamugav, muidugi.

Te ikka mäletate Leo Kunnase sõnu: "Kindral Terras pärandab oma järeltulijale kuristiku. Kuristiku armee vahel, mis meil on ja [selle vahel], mida läheb vaja sõjaks Venemaaga."?

Jah, kõrvalt vaadates saab öelda igasuguseid arvamusi. Nüüd, kui ma enam ei ole kaitseväe juhataja, on mulle kinnitanud meie pataljonide ülemad või ka kaitseväe veeblid, praegu saavad nad ju vabamalt öelda, et nemad hindavad seda panust, mida olen kaitseväe heaks oma meeskonnaga teinud. Ise usun, et meie eriarvamused Leo Kunnasega on pigem põhjusel, et hindame erinevalt ressursi võimalusi, märgatavalt erinevalt.

See oli nüüd väga krüptiline lause.

Selgitan. Mina olen ka veendunud, et Eestil on vaja suurt armeed ja kõiki võimalikke võimeid. Aga raha on nii palju nagu on ning teha saab mõnda asja, mitte kõiki asju. Nii lihtne see ongi. Kõrvalt vaatajatel võivad olla erinevad arvamused.

Kui hea kaitseminister oleks Eestile Leo Kunnas?

Usun, et endised kaitseväe ohvitserid – mina kaasa arvatud – ei sobi kaitseministriks põhjusel, et neil tekiks soov juhtida kaitseväelasi, mitte poliitikaid. Aga kaitseväe juhtimine on kaitseväe juhataja ülesanne.

Kui praegu läbiräägitav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit peaks sündima, kas veenaksite Jüri Luike jätkama kaitseministrina, kuigi ta ise on öelnud, et sellises valitsuses ei soovi ta töötada?

Algaja poliitikuna ei ole mul kindlasti nii suurt rolli, et saaksin neid protsesse mõjutada. Aga kui keegi küsiks, siis ütleksin: Jüri Luik on korduvalt tõestanud, et saab kaitseministri tööga hästi hakkama.

Kas kaitsekulutused tuleks nelja aastaga tõsta 2,5 või 2,6 protsendini SKT-st?

Arvan, et te esitate küsimusi, mis puudutavad rohkem koalitsiooniläbirääkimisi Eestis, millega mina ei ole piisavalt kursis. Olen siiski alles teist päeva erakonnas.

Võtame globaalsemalt. Kas Ameerika Ühendriikidelt tuleks küsida sõjalist abi ühe miljardi USA dollari ulatuses?

Ameerika Ühendriikidelt tuleks küsida sõjalist abi nende projektide tegemiseks, milleks meil endal finantsvõimalusi pole. Kuid peab kohe ütlema, et ainult raha ei tee võimeid ja inimesi ei saa Ameerika Ühendriikidest juurde osta.

Jätkame rahvusvahelises laines. Kas Euroopa Liidu riigid peaksid astuma välja või peatama osaluse jalaväemiinide kasutamist keelustavas Ottawa konventsioonis ning arendama miinisõja pidamise võimekust?

Eestile oleks miinisõja pidamise võimekuse arendamine oluline, sest see annaks võimaluse teha mingeid asju odavamalt.

Mida te kooseluseadusest arvate – tuleb see tühistada või kehtima jätta? See on väärtuspõhine küsimus.

On. Mina ei usu, et selle küsimuse osas on võimalik saavutada kõiki rahuldavaid lahendusi. Riik peaks võimalikult mõistlikult inimeste vahelisi suhteid reguleerima. Mida ma aga ei poolda, on omasooliste laulatus.

Aga kooseluseadus? Mida teie kui kodanik arvate  – tuleks see tühistada või alles jätta?

Arvan, et see teema võiks puutumata jääda.

Miks populistid ja paremäärmuslased Euroopas muudkui muskleid kasvatavad ja parlamendikohti suurendavad?

Sest klassikalised sotsiaaldemokraatlikud ja konservatiivsed laia kandepinnaga rahvaparteid on oma väärtustelt ja tegevuselt muutunud liiga ühesugusteks, liiga keskele kokku jooksnud. Nad püüavad üksteiselt võtta teemasid, kuid nii jätavad vasakule ja paremale äärtesse liiga palju vaba ruumi nendele ideedele, mida ise ei ole piisavalt esindanud. Nii on tekitatud võimalus äärmustele.

On's võimalik sellega midagi ette võtta?

Vanad parteid võiksid tagasi minna enda vanade, hästi läbiproovitud väärtuste juurde ja mitte üritada üksteist vastastikku ideede üle võtmises üle lüüa.

Mida teile näitab, et Eestis toetab üle 70 protsendi inimesi riigi kuulumist Euroopa Liitu?

Et suveräänsete riikide tugev liit on Eestile kasulik. Olen sügavalt veendunud, et Eesti riigile ja Eesti inimestele on kasulik olla EL-is, aga see EL peab olema suveräänsete riikide liit.

Kuivõrd peaks Euroopa liikuma suurema lõimumise suunas?

Euroopa söe- ja teraseühendus, millele tugineb EL, oli üks kõige õigemaid tegusid, sest näitas, kuidas tugeva majandusega suudetakse tekitada heaolu ja heaolu baasilt saavad inimesed aru, et Euroopa koostöö on väärtuslik. Minu arvates peaks EL ka praegu tegelema pigem strateegilise taseme teemadega, et kuidas EL maailmale paistab ja mitte ainult paistab, vaid kuidas ta on – tugev või nõrk. See on pärisküsimus, aga mitte soov reguleerida juuksurite kontsa kõrgust või banaani kumerust.

Kuidas paistab Euroopa Liit maailmale?

Üldiselt on EL näidanud, et kriisides suudetakse käituda ühtselt ja adekvaatselt. Minu enda kõige suurem üllatus, päris ausalt, olid Ukraina kriisi järgsete sanktsioonide arutelud EL-is. Otsused võeti siis vastu ju ühehäälselt, kuigi keegi selle võimalikkusesse ei uskunud.

Arvan, et ka [Vene president] Vladimir Putin ei uskunud, et EL-i kõik juhid üheskoos panevad Venemaale sanktsioonid ja hoiavad sellest nii pikalt kinni, nagu see on viis aastat kestnud. Seal näitas EL enda tugevust.

Aga kindlasti on Euroopa sees probleeme, eriarvamusi ja soleerimist, mis Euroopat tugevamaks ei tee. Kontsentreerima peab Euroopa majandusele, vabale turule ja sallivusele, nendele väärtustele, millele on Euroopa ehitatud.

Üks väärtusi on ka see, et Euroopa aitab neid, kes hätta satuvad, näiteks pagulasi ja põgenikke.

Jah, aga mõelda saab ka nii, et pagulaste voogudel on mingi tekkepõhjus. Kui minna sinna juurte juurde, siis Eesti sõdurid Malis või Eesti humanitaarabi näiteks Sambias on see, mis aitab pagulasteks muutuda võivaid inimesi nende oma kodus, et nad ei peaks sealt lahkuma. Kui suudame kaasa aidata, et neil oleks kodus hea või vähemalt parem kui täna, siis mõjub see positiivselt pagulasvoogude peatumisele, kuna ükski inimene ei taha niisama kodust ära minna. Ega see täna enam olegi teema.

Mis on Euroopa julgeoleku suurim mure?

Killustatus nii sõjalise kaitse kui ka sisekaitse mõttes. Erineva taseme ja varustatusega Euroopa Liidu välispiir. Euroopas on sõjatööstus, mis toodab vaat et igas riigis eraldi lahingumasinaid, aga kui suudaksime Euroopa sõjatööstust konsolideerida ja riikide vahel suuremat koostööd tekitada, siis läheksid ka igaühe kaitse-eelarves mõned read väiksemaks ja selle eest saaks rohkem teha.

Õigus on seega neil, kes ütlevad, et teie tahate minna Euroopa Parlamenti tegema lobby-tööd relvatöösturite huvides?

(Naerab) Eesti relvatöösturite huvides? (Naerab) Euroopa ühiste julgeolekuküsimuste nimel võin lobby teha küll, et Euroopa oleks paremini kaitstud ja turvalisem. Aga kindlasti ei saa mind kunagi süüdistada mingi konkreetse ettevõtte kasuks lobistamises.

Mida arvate Euroopa armeest, millest on Berliinis ja Pariisis räägitud?

See on väga halb. Asi, mis Lissaboni lepingu järgi ei ole lihtsalt võimalik, võtab tähelepanu tähtsatelt asjadelt, millele tuleks tegelikult energiat kulutada.

Ise ju enne ütlesite, et Euroopa on kaitse osas väga killustunud.

Euroopa ühisarmee ei ole võimalik, sellest ei ole mõtet rääkida, see ei ole Lissaboni leppega võimalik ega hakkagi kunagi võimalik olema. Kõige tähtsam, et Euroopa riikide armeed eraldiseisvalt saaksid rohkem raha ja suuremat kaitse-eelarvet.

Minu jaoks on väga oluline, et NATO on Euroopa julgeoleku garantii ja ideaalis näeksin, et kõik EL-i liikmed oleksid NATO liitlased. Aga kuna see nii ei ole, tuleb võimalikult palju kaasata ka mitte-NATO riike NATO tegevusse ning muidugi on väga oluline NATO-EL koostöö. Aga veelkord, sõjaliselt jääb Euroopa julgeoleku garantiiks endiselt NATO.

Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macron siis eksib, et Euroopa peab ehitama omaenda sõjaväe, sest kontinendi riigid ei saa enam kaitse vallas USA-le toetuda?

Jah! Eksib, jah.

Kuidas hoida Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat?

Vaieldes sõnumid läbi kinnises ringis, leppida kokku ja siis edasi kokkulepet hoida, seda mitte rikkuda. Ühtset välispoliitikat on väga raske teha, aga kriisides on see välja tulnud.

Kui võimalikuks peate, et sarnaselt brittidele võiks veel mõnes Euroopa Liidu riigis tõsiselt teemaks tõusta EL-ist lahkumise rahvahääletus?

Ütleme ausalt, britid on endale ja kogu maailmale tõestanud, kui ütlemata keeruline ja valuline see kõik on ning hoolimata sellest, kuidas brittidega lõpuks läheb, et saagi Brexit hästi lõppeda. Minule ja loodetavasti veel paljudele on Brexit kinnituseks, et [EL-is] tuleb püüda koos olla ja koos parimaid asju teha.

Kas Euroopal on tulevikku?

Absoluutselt. Aga see tulevik on raskem kui Euroopal pärast möödunud sajandi 50-ndaid, sest siis ei olnud Euroopal siinpool ookeani majanduslikke konkurente ja ega neid väga kaugemalgi olnud, kui USA kõrvale jätame. Ent nüüd näeme taas piirkondi, kes esitavad väljakutseid maailma senisele korraldusele ning kui Euroopa riigid tahavad jääda maailmapoliitika tegelikeks mängijateks, peavad nad palju rohkem kokku hoidma, palju rohkem koos otsuseid tegema ja palju rohkem solidaarsust leidma.

Mõtlesite Ühendriike, Hiinat...?

Ka Brasiiliat, kogu Kagu-Aasiat. Majandushoovused on nihkunud, 19. ja 20. sajandil tekkinud Euroopa rikkus ei taga enam maailmas automaatselt endist positsiooni.

Kuhu me selles puzzles Venemaa paigutame?

Tahaks panna nii kaugele kui võimalik, aga kahjuks on ta siinsamas. Venemaa on oluline faktor, tema suhtes tuleb üles näidata väga jäika, tugevat ja ühtset poliitikat. Nord Stream 2 või otselepingud Venemaaga on kindlasti need, mis lagundavad Euroopa ühist poliitikat Venemaa suunal.

Aitäh. Intervjuud, debatid ja kõik muu taoline saab olema teie argipäev järgmise kahe kuu jooksul.

Ma tean. Olen ise selle riski endale võtnud.