Ajateenistusse asunute arv kasvab hoolimata kutsealuste arvu vähenemisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kaitseväe peastaap

Vaatamata Eesti demograafiast tingitud kutsealuste arvu kahanemisele suureneb ajateenistusse asunud noormeeste arv, selgub kaitseministeeriumi koostatud eelmise aasta ülevaatest.

Kutsealuste arv on langenud 2008. aasta 48 459-lt ligi 13 500 võrra, eelmisel aastal oli neid 34 925. Samal ajal on viimase kümne aastaga tõusnud ajateenistusse asunud noormeeste arv 2824-lt 2008. aastal 3376-ni mullu. Samas suurusjärgus on ajateenistusse võetute arv püsinud juba viimased kaheksa aastat ning kaitsevägi on nüüd seadnud eesmärgiks tõsta ajateenijate arvu aastaks 2020 kuni 3500-ni ja 2022. aastaks 4000-ni.

Eelmisel aastal avaldas soovi vabatahtlikult ajateenistusse asuda 34 protsenti kutsealustest, mis jääb võrreldes 2017. aastaga samasse suurusjärku.

Eelmise aasta juunis võttis riigikogu vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate suhtes piiravate meetmete rakendamiseks, mis tähendab, et teenistusest kõrvalehoidjatel võidakse juba väljastatud õiguste ja lubade kehtivust piirata või keelduda nende väljastamisest. Selleks on mootorsõiduki juhtimise õigus, kalastuskaart, jahipidamisõigus, väikelaeva ja jeti juhtimise õigus ja relvaluba ja relva soetamisluba. Kuna seaduse jõustumisest on möödas üsna vähe, siis ei ole kaitseressursside amet ega kaitsevägi selliseid meetmeid seni veel rakendanud.

Kutsealuste tervis paranenud

Võrreldes üle-eelmise aastaga paranes mullu kaitseväekohustuslaste tervis, kuna ülevaate kohaselt tunnistasid kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid kehtivatele tervisenõuetele vastavaks 43 protsenti võrreldes eelmise aasta 36 protsendiga. Samas 36 protsendi kutsealuste tervis ei vastanud mullu ajutiselt tervisenõuetele ning kahel viimasel aastal oli 21 protsenti neid kaitseväekohustuslasi, kelle tervis ei vastanud ajateenistuseks vajalikele nõuetele.

Ministeerium rõhutab, et eelmisel aastal alustati arstlike eelkomisjonide läbiviimisega, et vähendada välistavate diagnoosidega kutsealuste asjatut kutsumist arstlikesse komisjonidesse. Kokku toimus 2018. aastal kümme eelkomisjoni, kus langetati üle kolmesaja otsuse.

Peamised tervisemured, mille tõttu kaitseväekohuslased tunnistati mittevastavaks nõuetele, olid ajutiselt vabastatute puhul lihasluukonna ja sidekoehaigused - selliseid oli 47 protsenti ning psüühika- ja käitumishäired - 39 protsenti, vereringeelundite haigused andsid ajutise vabastuse 14 protsendile. Püsivalt tervisenõuetele mittevastavaks tunnistatutest oli 57 protsendi juhul põhjuseks psüühika- ja käitumishäired, 30 protsendil lihasluukonna ja sidekoehaigused ning 13 protsendil hingamiselundite haigused.

Ajapikendust saavad peamiselt õppurid

Ajateenistuseks ajapikenduse andmisel on peamine alus hariduse omandamine. Kõigist eelmisel aastal ajapikendust saanud 17 143 noormehest said jätkuvate õpingute tõttu ajapikendust 13 932 noormeest. Neist üle poole ehk 7415 olid veel üldkeskhariduse statsionaarses õppes, 4707 statsionaarses kutseõppes, 1483 oli valinud üliõpilasena ajateenistusse asumise aja, 310 õppis välisriigi kõrgkoolis ning 17 õppis sisekaitseakadeemias.

Lisaks sai 2427 kaitseväeteenistuskohustuslase ajapikendust, kuna nende tervis ei vasta ajutiselt nõuetele, 775 hooldab last või puudega isikut ning 9 töötab valitaval ametikohal.

Võrreldes 2017. aastaga on ajateenistuskohustuse täitmiseks ajapikenduse andmise otsuste hulk jäänud samasse suurusjärku, üle-eelmisel aastal oli selliseid 16 988, öeldakse ülevaates. Vähenenud on tervisenõuetele ajutiselt mittevastavuse tõttu ajapikenduste andmine ning lapse ülalpidamisega või puudega isiku hooldamiseks ajapikenduste andmine. Samas on suurenenud hariduse omandamiseks ajapikenduste andmine ja seda eeskätt üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes. Mõnevõrra on suurenenud ka välisriigis kõrghariduse omandamiseks antud ajapikenduste arv, mis on võrreldes 2017. aastaga kasvanud 47 võrra.

Ajateenijate seas korraldatavast arvamusuuringust selgus, teenistusse astumiseks sobivaim aeg on kohe pärast gümnaasiumi lõppu, mil noored on kõige parema tervise ja füüsilise võimekusega, samuti on motiveeritus ja soov ajateenistust läbida antud eluetapis kõrgem kui vanemas eas, mil seotus pere ja töökohustuste on juba suurem.

Väljalangenute osakaal kahaneb

Võrreldes eelnevate aastatega on ajateenistusest väljalangenute osakaal oluliselt vähenenud, öeldakse kaitseministeeriumi raportis. Kui 2017. aastal oli ajateenistusest väljalangevus 18,8 protsenti ning 2016. aastal 20 protsenti, siis 2018. aastal oli väljalangevus 11,4 protsenti.

Selle põhjenduseks tuuakse, et alates 2017. aastast on kaitsevägi teinud muudatusi väljaõppe praktikas, lähtudes eelkõige ajateenija personaalsest füüsilisest võimekusest. Uuem lähenemine on avaldanud positiivset mõju, mida kinnitab väljalangevuse oluline vähenemine, öeldakse samas.

Reservkogunemised läksid hästi

Eelmisel aastal osales reservväelaste õppekogunemistel 5104 reservväelast. Suurõppusel "Siil 2018" osales kokku üle 18 000 inimese, sealhulgas 5104 reservväelast ehk 67,8 protsenti kutsutust. Täiendavalt viidi läbi kaks lisaõppekogunemist, kuhu plaaniti kutsuda kokku 1471 reservväelast. Esimene lisaõppekogunemisele kutsutud üksus komplekteeriti 60,5 protsenti ulatuses ning teine üksus 91 protsenti ulatuses. "Oleme reservväe välkõppuste korraldamisel mitte ainult Baltikumis, vaid kogu Euroopas teenäitajad," öeldakse ülevaates.

Mullu kasvas tegevväelaste arv võrreldes aasta algusega 135 võrra tõustes 3422-ni, mis on planeeritud eesmärgist 12 tegevväelase võrra rohkem. "Võrreldes varasemate aastatega on värbamine olnud suurem vaid 2012. ja 2008. aastal," tõdeb kaitseministeerium ning viitab sellele, et 2018. aastal otsustati tõsta tegevväelaste keskmine palk senise umbes 30 protsendi pealt tasemeni 33 protsenti üle Eesti keskmise.

Naisi kaitseväelastest ligi kümnendik

Eelmisel aastal asus ajateenistusse 27 vabatahtlikult tulnud naist. Ajateenistust alustanud naiste arv vähenes võrreldes 2017. aastaga seitsme võrra. Kaitsevägi plaanib erinevaid tegevusi ajateenistuse populariseerimisele naiste seas, et suurendada nende osakaalu ajateenistuses, öeldakse raportis.

Tegevväelaste hulgas oli mullu kokku 329 naissoost isikut, ehk ligi kümnendik kaitseväelast.

Pöördumisi peainspektorile rohkem

Võrreldes varasemate aastatega kasvas 2018. aastal kaitseväe peainspektoriteenistusele esitatud pöördumiste arv, eelmisel aastal oli neid 130, aasta varem 90 pöördumist. Ajateenijate osas levinumad pöördumiste põhjused on seotud meditsiiniga. Tegevväelaste ja tsiviilteenistujate pöördumiste peamised põhjused on seotud teenistuse tasustamisega või ülemate käitumisega. Tõusnud on kaitseväega otseselt mitte seotud isikute - ajateenijate lähedaste ja reservis olevate isikute - pöördumiste arv - 2017. aastal tehti kaheksa pöördumist ning 2018. aastal 25.

Tulevikus peaks muutuma suhtlus lihtsamaks

Alanud aastal plaanib kaitsevägi jätkata tegevust, et hakkaks toimima kaitseväekohustuslastele teabevärava eesti.ee kaudu dokumentide kättetoimetamine ning samas hakatakse rakendama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate suhtes täiendavaid sunnimeetmeid.

Samuti võetakse kasutusele kaitseväekohustuslastele suunatud kaitseressursside ameti iseteenindusportaal, et lihtsustada kodaniku ja ameti vahelist suhtlust. Lisaks tõhustatakse terviseseisundi hindamise korraldust ning jätkatakse eelkomisjonide läbiviimist e-tervise andmete põhjal ja samas jätkatakse tegevusi puudega inimeste riigikaitsesse panustamise võimaldamiseks läbi ajateenistuse.

Lisaks plaanitakse muuta vormikandmise regulatsiooni selliselt, et aktiivsematel reservväelastel võimaldatakse hoiustada kaitseväe tavavälivormi ja varustust kodus.

Luik: rakendatud meetmed annavad tulemusi

Kaitseminister Jüri Luik andis neljapäeval valitsusele kaitseväeteenistuse aruandest ülevaate.

Kommenteerides tegevväelaste arvu kasvu ütles Luik, et viimastel aastatel rakendatud meetmed, nagu näiteks tegevväelaste keskmise palga tõstmine, kannavad oma esimesi vilju.

"Sama oluline on ajateenistuse katkestamise vähenemine poole võrra," lausus Luik ministeeriumi saadetud pressiteate vahendusel.

Aruanne: http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/aruanne_kaitsevaekohustuse_taitmisest_riigis_2018.pdf

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: