Rõivafirma Guess sai EL-is piiriülese müügi keelamise eest 40 miljonit eurot trahvi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Rõivafirma Guess jäi vahele geoblokeeringu rakendamisega, keelates oma edasimüüjatel müüa kaupa EL-i sees üle piiri teistesse riikidesse, sest soovis Kesk- ja Ida-Euroopas, sh Eestis, turustada oma tooteid kallima hinnaga. Brüssel trahvis ettevõtet 40 miljoni euroga.

Guess, mis müüb ka brändi Marciano, tegi oma edasimüüjatega illegaalsed lepingud, mis kehtestasid lubamatud hinnapiirid, keelasid brändide veebireklaami teistes riikides, keelasid kaupade edasimüügi teistele hulgi- või jaemüüjatele, samuti keelasid veebipoodides müügi lõpptarbijatele teistes EL-i riikides, tuvastas Brüssel.

Juunis alanud ja esmaspäeval lõppenud uurimine tuvastas, et keelatud kokkulepete tulemusel olid jaemüügihinnad Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias 5-10 protsenti kõrgemad kui Lääne-Euroopas, vahendas Financial Times.

EL-i konukrentsivolinik Margarethe Vestager ütles, et Guessi turustuslepingud piirasid EL-i tarbijate õigust teha oste teistest liikmesriikidest, keelates lepingutingimustes toodete reklaami ja piiriülese müügi.

"See võimaldas ettevõttel luua kunstlikult kõrged jaemüügihinnad iseäranis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides," tõdes Vestager.

Guess rakendas keelatud võtteid 1. jaanuarist 2014 kuni 31. oktoobrini 2017. Trahvi määramise järel saavad tarbijad nõuda kahjutasusid liikmesriikide kohtutes.

Kuivõrd ettevõte tunnistas keelatud tegu, vähendas Euroopa Komisjon nende trahvi poole võrra.

Käimas on ka kolm geoblokeeringu reeglite rikkumise uurimist Nike'i suhtes, lisaks on uurimise all videomängude müüjad Valve Corporation, Bandai Namco, Capcom, Focus Home, Koch Media ja ZeniMax ning reisiteenuste pakkujad Kouni, Rewe, Thomas Cook, Tui ja Melia Hotels.

Euroopa Komisjon kehtestas geoblokeeringu rakendamise keelu muuhulgas just selleks, et lammutada ettevõtete praktikat rakendada EL-i siseselt kunstlikke hinna- ja turustamisbarjääre. Ehkki iga ettevõte võib oma edasimüüjaid vabalt valida, peab kõikjal EL-is olema tarbijatele tagatud võimalus osta igalt edasimüüjalt igas liikmesriigis.

EL-i geoblokeeringu reeglid jõustusid detsembrist ja need peaksid tagama, et tarbijad saavad veebipoodidest osta kaupu ja teenuseid, sõltumata oma rahvusest või asukohast EL-i sees.

Tarbijakaitseamet: teeme järelevalvet vaid Eesti ettevõtete üle

Tarbijakaitseametile Guessi kohta kaebusi tulnud pole, küll aga on alates 3. detsembrist, mil geoblokeeringut keelav määrus jõustus, laekunud neile üksikuid päringuid muude ettevõtete kohta.

"On laekunud üksikuid päringuid tarbijatelt, kes soovivad täpsustavat informatsiooni oma õiguste kohta ning võimalikku hinnangut, kas tegemist võib olla elukohapõhise tõkestamisega. Näiteks on pöördumised puudutanud maiustuste ostmist Saksamaa veebipoest, lastetoodete ostmist Suurbritannia veebipoest ning arvutimängukoodi soetamist Luksemburgis asuvast e-poest," loetles tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik ERR-ile.

Kaubanduse järelevalve on korraldatud selliselt, et iga riigi tarbijakaitseorganisatsioonid teevad järelevalvet vaid oma riiki registreeritud ettevõtete üle. See tähendab, et kui Eesti tarbijakaitseamet saab kaebuse mõnelt Eesti tarbijalt, kes ei saa sooritada ostu välismaises veebikaubamajas, näiteks Suurbritannia eBay's või Amazonis, ei saa tarbijakaitse seda Eestist lahendada.

Proaktiivset kontrolli geoblokeeringu määruse täitmisele tarbijakaitseamet ei tee. See tähendab, et nad reageerivad üksnes konkreetsetele kaebustele, mitte ei tee ise pistelist kontrolli.

"Tarbijakaitseameti poolt toimub vihjepõhine järelevalve, konkreetseid tegevusi ei ole planeeritud. Tegemist peaks siis olema Eesti ettevõttega, kes ei võimalda välismaalastel Eesti veebipoest osta, aga neid pigem ilmselt ei ole," põhjendas Turetski-Toomik.

Kaebuse saamise korral saadab amet märgukirja EL-i tarbijakaitse koostöövõrgustikule ja siis tegeleb sellega edasi juba selle riigi tarbijakaitse, kuhu ettevõte on registreeritud.

"Kui Eesti tarbija ei saa välismaa poest osta, siis saame esitada koostööpalve vastavale riigile, kes asja menetleb," lisas Turetski-Toomik.

Turg paneb tarnekohustuse puudumise ise paika

Kohustus puudutab üksnes müüki, mitte aga tarnet. Miks ei ole määruses seatud kauplejale kohustust toode ka tarbija elukohariiki tarnida?

"Postivedu ja tarnetingimusi reguleerib EL-is pakiveo määrus. Geoblokeeringu määrusega ei saa neid kohustusi reguleerida," põhjendas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

"Tarnekohustus osutuks liiga koormavaks väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning pigem pidurdaks e-kaubanduse arengut," põhjendas ta, miks see jupp teenusest EL-is reguleerimata on jäetud.

See jätabki kauplejale sisulise vabaduse EL-i piires ise müügi üle otsustada - teoreetiliselt peab müüki võimaldama, ent kuni tarnekohustust ei ole, seni väheneb tõenäosus, et tarbija kauba müüjariiki tellib pea olematuks. 

Ruuda usub, et küll nõudlus turu paika paneb.

"Pannes e-kauplejatele müügikohustuse, loodame lähiajal uute teenusepakkujate turule tulekut, kes hakkavad pakkuma vaid tarne teenust e-kaubanduse kaudu ostetud kaupadele. Kindlasti suureneb turg ka tänastel pakiveoettevõtetel, sest neil on nüüd soodne pinnas e-kauplustega tarneks kahepoolseid lepinguid sõlmida," selgitas Ruuda ja tõi näiteks, et nõudepõhist pakivedu on asunud Balti riikides korraldama ettevõte Ziticity.

Tarbijakaitseamet lisas, et tarbijatele teise liikmesriiki tarnimise kohustus on määrusest jäetud välja eelkõige seoses sellega, et kauplejatelt ei saa ära võtta vabadust otsustada kaubandusliku tegevuse üle oma äranägemisel.

"Kauplejal on põhimõtteline vabadus määratleda geograafiline piirkond, kus ta kättetoimetamise teenust osutab. Küll aga on keelatud müügist keeldumine seoses sellega, kus on tarbija elukoht," lisas Turetski-Toomik.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: