Eksperiment | Geoblokeering küll formaalselt kadus, aga kõikjalt kaupa osta ikka ei saa ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelised veebikaubamajad kutsuvad küll ostlema, ent tegelikult paljusid kaupu Eestisse ei tarnita. Nõnda on geoblokeeringut keelavast määrusest vähe abi.
Rahvusvahelised veebikaubamajad kutsuvad küll ostlema, ent tegelikult paljusid kaupu Eestisse ei tarnita. Nõnda on geoblokeeringut keelavast määrusest vähe abi.

Möödunud nädalast kadus Euroopa Liidus geoblokeering, mis tähendab, et näiteks rahvusvahelistes veebikaubamajades ei tohi EL-i elanikke kaupa müües geograafilise asukoha alusel enam diskrimineerida. Tegelikkuses aga poevad müüjad sageli ühe seadusekonksu taha. Suurim kõrvalepõikleja on Amazoni kaubamaja.

Rahvusvahelised müügiplatvormid nagu eBay ja Amazon on eestlaste seaski väga populaarsed, ent kõiki kaupu pole sealt ometi osta saanud, sest iga müüja ei pakkunud Eesti residentidele ostu- või tarnevõimalust.

3. detsembrist ei tohi aga enam ostjaid asukoha alusel diskrimineerida, mis tähendab, et Suurbritannias või Saksamaal resideeriv müügimees peab oma veebipoes ka näiteks Eesti ja Läti kliente teenindama.

Kas nii ka läks ja nüüd on rahvusvaheliste kaubamajade virtuaaluksed meile täielikult valla?

ERR.ee tegi eksperimendi, proovides teha oste nii Amazoni kui ka eBay Suurbritannia müügikanalites. Kui eBay on pigem nagu turg, kus igaüks müüb oma kaupa ja otsustab ise müügi- ja tarnetingimuste üle, siis Amazon esindab eri müüjaid oma müügitingimustega. Teisisõnu, nad turundavad end ühtsemana nii kaupmeestele kui ka ostjatele.

Amazonis põrkasimegi kohe selle konksu otsa, mille geoblokeeringust vabastajad kaupmeeste kasutada jätsid: ehkki EL-is tegutsevatel müüjatel on kohustus kaupa ka Eestisse müüa, ei ole neil samas kohustust seda kaupa Eestisse tarnida. See tähendab, et tarneaadressiks tuleb ikka leida mingi Suurbritannia aadress, mis teeb geoblokeeringu kadumise enamiku jaoks mõttetuks.

Katsetasime erinevate kaupadega: küll proovisime osta elektrilist hambaharja, pipraveskit ja Queeni hitikogumikku, ent kõigiga tuli vastus sama: tasuta tarne on vaid Suurbritanniasse. Kui ei telli seda riigi piires koju, on valida 14 000 tarneaadressi vahel - nagu Eestiski on pakiautomaadid. Ainult et need kõik asuvad üksnes Suurbritannias. Väljapoole riiki tarnet ei toimu.

Kuvatõmmis Amazoni veebikaubamajast. 

Kuvatõmmis Amazoni veebikaubamajast. 

Kuvatõmmis Amazoni veebikaubamajast. 

Tarneaadresside võib ju kokku 14 000 olla, aga kuni need kõik asuvad lombi taga, pole Eesti ostuhuvilisel nendega midagi pihta hakata.

Kuvatõmmis Amazoni veebikaubamaja tarnetingimustest.

Teine lugu on aga eBay'ga. Analoogseid kaupu - elektriline hambahari, pipraveski ja Queeni hitikogumik - õnnestub sealt nii osta kui ka Eesti aadressile saada.

Küll aga ei pruugi see olla absoluutne. eBay's otsustab iga müüja selle üle ise, kas ta pakub tarnet kodumaalt väljapoole ka või ei. eBay's müüvad oma kaupu kõrvuti nii suured "päris poed" kui ka kodused pereemad, kes soovivad oma laste väikeseks jäänud riietest vabaneda. Nii ilmneski katse-eksitusmeetodil, et suurelt välja kuulutatud eBay jõulumüügi hitt-toodet, Samsungi telekat müüja Eestisse ei tarni.

Kuvatõmmis eBay veebikaubamajast. 

Kuvatõmmis eBay veebikaubamajast. 

Kuvatõmmis eBay veebikaubamajast. 

Kuvatõmmis eBay veebikaubamajast. Ehkki eBay kutsub juba avalehel ostma Samsungi telekat, siis tegelikult jõulumüügi hitt-toodet Eestisse ei tarnita.

Omaette küsimus on ka postikulu. Kümmekonna aastaga on see kõvasti kasvanud. Kui siis sai paari lastesaapaid umbes viienaelase postikuluga, siis nüüd tuleb arvestada pea 25-naelase lisaväljaminekuga. Muudel vaadeldud toodetel on postikulu toote väiksema kaalu tõttu küll väiksem, jäädes 20 naela piirimaile, ent siiski on see kolm-neli korda kõrgem, kui veel mõned aastad tagasi. Sedasi võib esmapilgul soodsana tundunud kaup lõpuks kõiki kulusid kokku lüües mitmekordse hinna saada, nii et selle soetamine välismaisest veebikaubamajast muutub mõttetuks.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: