Sotsiaaldemokraadid ei plaani eesti ja vene koolide jõuga ühendamist
Sotsiaaldemokraatlik Erakond tutvustas lõimumisprogrammi, mille järgi toimuks eestikeelsele õppele üleminek järk-järgult ning keelekümblus algaks juba lasteaias.
Siseminister ja sotside Ida-Virumaa esinumber Katri Raik selgitas sotside visiooni koosõppivast koolist, mis looks nii venelaste kui ka eestlaste seas võrdsed võimalused tööturul läbi löömiseks. "See, mida sotsiaaldemokraadid mõistavad koosõppiva kooli all, selle tulevik on ühtne Eesti kool, pidades silmas, et meil on erinevad regioonid," lausus ta.
Raigi sõnul oleks arvestatud regionaalsed eripärad, ajakava ja toetutaks seni tehtule.
"Täna õpib eestikeelses õppes iga kolmas Eestis teist keelt kõnelev laps. Kui me midagi ei muuda, siis kõigi eelduste kohaselt jäävad sellest 70 protsendist, kes praegu on venekeelses õppes osad tulevikus märkimisväärselt nõrgemasse olukorda. Selleks on vaja välja töötada reaalne kava alates lasteaiast," rääkis Raik.
Raik viitas sotsiaaldemokraatide valimislubadusele tasuta lasteaiakohtadest. See tähendaks Raigi sõnul õpet läbi lasteaia, läbi põhikooli gümnaasiumi ja kutsekoolini välja. "Me alustaksime lasteaias osalise keelekümblusega," lausus Raik.
"Põhikooli esimeses kahes astmes kuni kuuenda klassini näeme me ette seda, et lapsed õpivad keelekümblusklassides, soovitatavalt koos Eesti lastega. Alates seitsmendast klassist peame me ülivõimalikuks, et lapsed õpiksid ühes klassiruumis," sõnas Raik.
Küsimusele, mis saab nendest paarist tuhandest õpetajast, kes praegu õpetavad vene keeles ja kes eesti keeles õpetama ei hakka, vastas Raik, et tõenäoliselt ootan neid pensionile minek. "Eks nendel inimestel on veel aega töötada ja siis minna pensionile. See üleminek päeva peale ja täiesmahus igal pool kindlasti toimuda ei saa."
"Öelda, et vene kool pannakse päeva pealt kinni, ei ole tõene. Mina ei näe mingisugust traagikat kui mõnede mudelite järgi toimub ka venekeelne aineõpe, kui näiteks keemiat õpetatakse vene keeles põhikoolis. Või bioloogiat vene keeles gümnaasiumis. Ärme laseme venekeelsel koolil lihtsalt välja surra, vaid töötame selle teemaga teadlikult. Kindlasti hoiame vene keelt kui emakeeleõpet," lausus Raik.
Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et Reformierakonna väljapakutu, et nelja aastaga vene koolid sulgeda ning seejärel panna lihtsalt õpilased eesti klassidesse õppima, ei ole hariduslikult pädev.
"Kui eesti keelt piisavalt mitte rääkivad vene lapsed tulevad lihtsalt Eesti klassi, siis tõenäoliselt kannatab kõigi haridustase," arvas ta.
"Me näeme pigem mudelina seda, mida on tehtud mitmes riigigümnaasiumis, kus eesti ja vene lapsed on toodud kokku. Teatud tunnid on neil eraldi, teatud tunnid on koos, aga järk-järgult kujuneb ühtne suhtlusruum ja selle tulemusena ka koos õppimine," lausus Ossinovski.
Venekeelsele kõrgharidusele aga Katri Raigi sõnul Eestis ruumi ei ole.
Kodakondsusküsimused
Jevgeni Ossinovski rääkis ka kodakondsuspoliitikast. "Täna on halli passiga vanemate lastel võimalus automaatselt saada Eesti kodakondsust, aga vanematel on võimalik sellest loobuda ja seeläbi jätta laps mittekodaniku staatusesse. Me arvame, et see ei ole mõistlik valik riigi seisukohast. Ja kuna seda teevad vanemad lapse eest, siis me arvame, et kui muud kodakondsust lapsel ei ole, siis peaks ta Eesti kodanik olema. Määratlemata kodakondsus ei ole staatus, mida lapse huvides võiks võimaldada," rääkis Ossinovski.
Ossinovski puudutas ka teist näidet, mis vajaks sotside hinnangul muutmist. "Meil on aina rohkem lapsi, kes sünnivad peredesse, kus üks lapsevanem on halli passiga, aga teine lapsevanem on Vene kodakondsusega. Ja sõltumata sellest, mida vanemad tahavad, saab see laps automaatselt sünnijärgselt Vene Föderatsiooni kodanikuks, isegi kui nad ei võta Vene passi. Nii anname me siin sündivaid lapsi Vene Föderatsioonile ja me arvame, et see ei ole mõistlik ja tegelikult võiks lapsevanematel olla õigus taotleda lapsele ka Eesti kodakondsust. Ja kui see laps saab Eesti kodanikuks, siis kui ta on täisealine, siis ta peaks Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobuma, aga ta kasvaks Eestis Eesti kodanikuna," sõnas Ossinovski. See puudutab Ossinovski sõnul mõndakümment last.
Toimetaja: Aleksander Krjukov