Ossinovski ütles, et kui rääkida vene laste eesti lastega koosõppimisest Narvas, siis on see sootuks teine teema kui rääkida sellest Tallinnas, Tartus või Pärnus.

"Meil on mõned erakonnad, kes soovivad jätkata segregeeritud süsteemi ehk viia vene koole kunstlikult üle eesti keelele, nagu Läti variandis. Probleem on aga selles, et eesti ja vene lapsed kohtuvad alles ülikoolis ja siis on juba liiga hilja. Seetõttu on oluline soodustada koosõppimist. Aga poliitilise hoogtöö korras, nagu mõni erakond tahab, et võtame seaduse, millega nelja aasta pärast lähevad kõik vene lapsed eesti kooli õppima, seda teha pole võimalik. Oluline on mõelda ka sellele, et vene lastel oleks võimalik säilitada oma emakeele ehk vene keele oskus. Oma kultuuriline identiteet."

Ossonovski ütles, et tema ei usu Isamaa ja EKRE pakutud lahendusse, et vene lapsed võiksid õppida oma koolis küll edasi, aga teha seda eesti keeles.

"Mina sellesse ei usu. Siis on nii, et õpetaja räägib lastega vahetunnis vene keeles ning tunni ajal suure aktsendiga eesti keeles, millest lapsed niigi aru ei saa. Selles mõttes on meil Eesti 200-ga ühine arusaam, et eesti ja vene lapsed peaksid õppima koos. Huvitav on, et vene lapsevanematel on selleks valmidus olemas, aga nad ütlevad, et eestlased ei taha meid. Ja ma saan eesti vanematest aru, kes muretsevad, et kui vene lapsed tulevad, siis mis minu lapse haridusest saab."

Ossinovski kordas, et tema hinnangul pole valik selles, kas õppetöö koolis on eesti või vene keeles, vaid selles, kas eesti ja vene lapsed õpivad koos või lahus. Ja selles küsimuses erakondade vahel tema sõnul konsensust pole.

Lukas: Ida-Virus eesti keeles õpetajatele tuleb maksta 30% lisatasu

Endine haridusminister ja neil valimistel taas Isamaa ridades kandideeriv Tõnis Lukas ütles, et kui vaadata Ida-Virumaa koole, siis juba praegu on eestikeelsetes koolides pooled lapsed pärit vene peredest.

"Uuringud näitavad, et ühtse kooli poolt on enamus vene perekondi, aga loomulikult igaüks võib mõtestada seda erinevalt, milles seisneb ühtne kool. Nagu Kohtla-Järvel selgus, siis nähakse venekeelselt ja eestikeelselt positsioonilt üsna erinevalt juba seda, milline võiks riigigümnaasiumi sisu seista."

Lukase sõnul on võtmeküsimus hoopis eesti keele õpetajate meelitamises Ida-Virumaale, milleks tuleks riigil hakata neile maksma lisatasu.

"Eesti keeles õpetavate õpetajate saamine mingisse piirkonda on seotud palga ja prestiižiga. Ja ka sellega, kas lisatasu keerulisemas piirkonas makstakse või mitte. Praegu seda tehakse kahes koolis Narvas ja Sillmäel. Tegelikult tuleks maksta 30 protsenti lisatasu kõigile eesti keeles õpetavatele õpetajatele Ida-Virumaal," pakkus Lukas.

Ta avaldas ka lootust, et uues riigikogus võib tekkida enamus, et eestikeelsele õppele Eestis täielikult üle minna.