Eesti Pank: majanduskasv aeglustub, ent palgasurve jätkub ({{commentsTotal}})

{{1545200880000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Lähiaastatel on Eesti majanduse kasvutempo aeglustumas, ent surve palgatõusuks ei kao, sest töökäsi on vähe. Keskpanka teeb murelikuks, et avaliku sektori palgad on erasektori eest lühikese ajaga ära jooksnud, mis seab erasektori konkurentsivõime löögi alla.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik tõdes, et viimastel kvartalitel on Euroopa majanduse kohale mitmeid murepilvi kogunenud, mistõttu majanduse kasvutempot on pidevalt allapoole korrigeeritud. Väliskeskkond on nende ohtude tõttu olnud mõnevõrra aeglasema kasvuga, kuigi ikkagi kasvab.

Need mured on Brexitiga seonduv ebakindlus, USA-Hiina vaheline kemplus kaubavahetuse üle, tärkavate turgude probleemid, Hiina majanduskasvu aeglustumine ja suur võlakoormus.

Kaasiku sõnul on väga paljud riskid mustvalged - kas läheb hästi või halvasti, näiteks kas Brexit õnnestub hästi või väga halvasti, poolhästi ei saa minna.

"Pigem on prognoos, et läheb hästi," lisas Kaasik. "Väga suuri negatiivseid üllatusi ei tohiks juhtuda."

Palju kõneainet on sel sügisel pakkunud nafta hind, mis on väga heitlik olnud. Prognoosi kohaselt oleks see pidanud jääma lõpuks 60-70 dollari vahele barrelist, aga nüüdseks on see veelgi allapoole langenud.

Tööjõu olukord on läbi aegade parim - kõik, kes soovivad tööl käia, saavad seda praegu teha.

"Tööturul on head ajad, see paistab välja ka palga arengutes - palgakasv on päris kiire," kommenteeris Kaasik.

Avaliku sektori palgad on erasektori eest ära jooksnud

Eesti Panka teeb murelikuks, et avaliku sektori palgad kasvavad kiiremini kui erasektori palgad. Kaasik avaldas lootust, et tegemist ajutiste teguritega, mis palgakasvu sellise tempoga käima on lükanud, näiteks haldusreform või tulumaksureform.

"Samas päris kõike ilmselt nende faktoritega ära seletada ei saa," möönis Kaasik. Ta avaldas lootust, et erasektor suudab ka edaspidi sama kiiresti palku tõsta, et olla konkurentsivõimeline tööjõuturul, muidu võib tulla tagasilööke.

Tööjõunõudlus on turul jätkuvalt kõrge, inimesi on aga tööturule lisandumas pigem vähe, seega suuri muutusi pole näha.

Varud, kelle arvelt tööturule käsi juurde tuua, on minimaalsed, mis survestab palgakasvu veelgi. Inimesed vahetavad töökohti palju, mistõttu on lisaks uute töötajate leidmisele keeruline ka töötajaid hoida.

Et suudaks palgakonkurentsiga kaasa minna, peaksid ettevõtted tõstma oma tootlikkust, aga see nii hästi ei edene.

Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks. Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid.

Tööstustoodangu kasv tervikuna on neli protsenti.

Kiire palgakasv sunnib Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega
tööstust, mis tööjõukulude jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob.

Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele kokkuvõttes soodsalt. Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga.

Majanduskasv aeglustub

Tänavu ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus umbes 3,5 protsenti ja 2020. aastaks aeglustub kasv juba kahe protsendi lähedale. Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel.

Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus kahe protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.

Eestis on tööjõukulude kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on raskendanud Eesti toodete eksporti, kuna Eesti ekspordi hinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentide hinnad. Eesti ekspordi turuosa hakkas peamiste kaubanduspartnerite juures vähenema juba 2017. aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja kasv kiire.

Eesti ekspordi edukus sõltub kahest tegurist: kui hästi läheb meie kaubanduspartneritel ja kui edukad oleme ise. Kui partneritel läheb kehvemini, kahaneb ka Eesti eksport, mis omakorda mõjutab Eesti konkurentsivõimet.

"Keskpikk kasvuväljavaade on natuke allapoole tõmmatud ja tunneme natuke muret konkurentsivõime pärast," ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Ta rõhutas ka vajadust koguda puhvrit keerulisteks aegadeks, mistõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis.

Hanssoni sõnul on Eestil tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva.

Euroopa Keskpangalt on intresside tõstmist oodata tõenäoliselt järgmise aasta suvel, mis on küll lai mõiste, aga enne seda ei tohiks intressi tõstmise uudiseid tulla, lisas Hansson.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: