Saatejuht Ahto Lobjakas ütles, et prokuratuuri tegu Danske juhtumis on illustratsioon ütlusele "väiksed sulid ripuvad võllas, suured sulid sõidavad tõllas" ja võrdles seda natsikuritegude kohtupidamisega pärast Teise maailmasõja sündmusi, kus süüdi mõisteti reakäsutäitjad, ent tõelised otsustajad pääsesid puhtalt. Ta ei usu, et kümme kliendihaldurit olnuksid võimelised sellises mahus tehinguid ise ja ainult isekeskis korraldama, ilma et panga juhtkond sellest teadnud või seda märganud oleks.

Teine saatejuht Andrus Karnau tõdes, et kusagile peab samas vastutuse joone tõmbama ning kliendihalduritel oli kohustus teatada kahtlase raha liikumisest, kui nad seda märkasid. Samas tõdes ta, et pelgalt ühe osakonna sisesest kokkuleppest 300 miljoni euro liigutamiseks poleks piisanud, sest summa on lihtsalt nii suur, et panga juht Aivar Rehe pidi ka sellest teadma. Veelgi enam, nii anomaalselt suurte summade liikumist pidanuks ka Taani emapank märkama.

"Nüüd on piltlikult öeldes kinni peetud panga koristaja, kellele öeldi, et pidite ju nägema seda kahtlast kohvrit seal nurgas, kui te oma tolmuimejaga seal koristasite," piltlikustas Karnau, lisades, et prokuratuur on kinni pidanud prügikalad ja väidab nüüd nende kümne kliendihalduri kinnipidamise pealt, et pole käed rüpes istunud, mis teeb sellest suhtekorraldusliku meistritöö.

Juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu tõdemus, et riigiasutused ei teinud piisavalt koostööd võimaldaski sellisel olukorral aastaid kesta, ilma et alarmeerivaid asjaolusid oleks piisava tõsidusega uuritud, leidsid saatejuhid.

Saatejuhid seadsid kahtluse alla, et tegelikult asus prokuratuur Danske asjas tööd juba 2017. aasta novembris ja leidsid, et tegelikult pidanuks asja tõsiselt uurima juba 2007 ja 2013, kui esimesed tõsised signaalid, et miski on mäda Danske pangas, liikusid ning just sellelt soovis prokuratuur oma sõnumitega nende hinnangul tähelepanu ära juhtida.

Karnau nägi olude taga Reformierakonna valitsuse soosingut Vene-suunalise, st Kasahstani, Gruusia, Ukraina, Moldova jt rahavoogudele, nägemata selles julgeolekuohtu. Peaminister Andrus Ansip, kes väidab, et ei pidanudki toonase peaministrina sellest midagi teadma, jäi aga infosulgu, kuna tema rahandusminister Jürgen Ligi ei osalenud nendel koosolekutel, kus tundlikku infot kahtlastest tehingutest käsitleti, mistõttu jäi info peaministrile edastamata.

"See näitab toonast õhustikku - sellele ei pööratud tähelepanu, sest rahavood olid soositud, neis ei nähtud julgeolekuohtu," võttis Karnau kokku.