Keskkriminaalpolitsei pidas teisipäeval kinni kuus ja kolmapäeva hommikul veel neli endist Danske Eesti filiaali kliendihaldurit ja nende vahetu juhi, keda on alust kahtlustada selles, et nad võimaldasid teadlikult panga klientidel liigutada rahapesukahtlusega raha, teenides sellega enam kui miljon eurot.

Riigiprokuratuuri teatel on kahtlustuse saanud Erik Lidmets, Juri Kidjajev, Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarov, Olga Tšetverikova, Oksana Lindmets.

Riigiprokuratuur põhjendas kahtlustatavate avalikustamist sellega, et meedias on avaldatud 26 inimese nimed, kes William Browderi väitel olid seotud Danske panga Eesti filiaalis toime pandud võimaliku rahapesuga, kuid selles nimekirjas on ka inimesi, kes ei ole kuriteokahtlustust saanud.

"Arvestades suurt avalikku huvi nimetatud kriminaalasja vastu ning vältimaks ekslikult valede inimeste süüdistamist ajakirjanduses, kinnitame kahtlustuse saanud isikute nimed," märkis prokuratuur.

"Nii nagu rahapesu ikka, kaks varianti, kas tahetakse vara tegelikku omanikku varjata või tahetakse varjata seda sihtpunkti, kuhu see raha liigub, ja täpselt seda need pangatöötajad siis ka võimaldasid," kommenteeris riigiprokurör Marek Vahing ERR-ile.

Perlingu sõnu alustas keskkriminaalpolitsei teisipäeval esimesi avalikke menetlustoiminguid nagu kinnipidamised ja läbiotsimised. Prokuratuur on arestinud kriminaaltulu kahtlusega vara enam kui miljoni euro ulatuses.

"Oleme arestinud sularaha, oleme arestinud kontoraha, oleme arestinud autosid ja oleme siis ka palunud kohtul seada hüpoteeke nende kinnisvaradele," loetles Vahing.

Kuid kas on ka märke, et Danske emapangas teati nende tegevusest?

"No ma arvan, et esimene märk on see, et Taani võimud on esitanud Danske emapangale süüdistuse," viitas Vahing.

Ehkki kahtlustus esitati alles nüüd, algas menetlus juba aasta tagasi novembris, kuid varem ei saanud sellest uurimise huvides avalikkusele rääkida.

"Eesti õiguskaitsesüsteem ei ole vaadanud kõrvalt, vaid alustanud menetlust juba novembris 2017," märkis Perling.

Perlingu sõnul kahtlustatakse kõiki kinnipeetuid rahapesus suures ulatuses ja isikute grupis ning ühele inimesele on esitatud ka kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele inimesele sellele kaasaaitamises.

"Kahtlustatavate puhul on tegemist niiöelda esimese kaitsevalliga, kes on olnud kliendihaldurid, kelle tööülesanne on olnud hoida ära rahapesu juhtumeid," märkis ta.

Mitmed kinnipeetutest töötavad ka täna panganduses, sealhulgas kõrgetel ametikohtadel. Danske eksjuhte Aivar Rehet ja Tõnu Vanajuurt aga nende seas ei ole. Samas kinnitab prokuratuur, et uurimine alles käib ja kahtlustatavate ring tõenäoliselt laieneb.

"Kui tõendid näitavad, et Aivar Rehe on kuriteo toime pannud või Tõnu Vanajuur on kuriteo toime pannud, siis me kindlasti neile kahtlustuse ka esitame," kommenteeris Vahing.

Kahtlustuse saanud peeti esmalt kinni 48 tunniks.

Uurimine käib kahes konkreetses rahapesuliinis, mis on toime pandud Gruusias ja Aserbaidžaanis umbkaudu 300 miljoni ulatuses. Eelkuriteod puudutavad kelmust ja maksupettusi.

Bill Browderi kuriteoteates esitatud väited Venemaa rahapesu kohta alles ootavad uurimist.

Riigiprokurör Marek Vahing märkis, et tuleb mõista keskkonda, kus oli Eesti õigussüsteem aastatel 2010-2017.

"Oli tagasilööke, mis tulenesid peamiselt sellest, et me ei suutnud ära tõendada eelkuritegu. Suutsime tõendada varjamist, kuid mitte eelkuritegusid," märkis ta.

Vahing tunnustas ajakirjandust, mis oli 2017. aasta suveks oma uurimisega päris kaugele jõudnud.

"Uuriva ajakirjanduse roll Danske erinevate rahapesukahtluste väljatoomisel oli heaks initsiaatoriks edasistele tegevustele. Meile hakkas laekuma infot, mida meil varem ei olnud," selgitas Vahing.

"Kõige olulisem oli, et 2017. aasta suvel hakkasime infokilde kokku panema ja meile laekus vihjeid, et tegevus Danskes oli süstemaatiline ja tehti altkäemaksu eest," ütles ta.

Vahingu sõnul nägi esialgne uurimisplaan ette konkreetsete rahapesuahelate ja rahapesijate tegutsemisviiside välja joonistamine.

"Kaks eelkuritegu on menetluses, mille rahapesuahelad oleme välja joonistanud. Kui William Browderi avaldus saabus, siis see oli täiendavaks tõendiks, et oleme õigel teel," ütles Vahing.

Menetluse käigus võib rahapesukahtlusega summa kasvada

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütles, et Taani kolleegid on tänavu teinud teavituse 7500 kliendi osas kokku 25 miljardi euro ulatuses.

Alavere tõdes, et kuigi praegune menetlus puudutab 300 miljoni euro ulatuses rahapesukahtlusega raha, siis kokku oli n-ö ebaselget raha umbes 800 miljonit.

"Kui Danske emapank avalikustas lõppraporti, ütles ta, et Eestist käis läbi 200 miljardit raha, mis pärines Ida suunalt. See ei tähenda, et see 200 miljardit on kõik rahapesu raha. Kindlasti on seal mingisugune osa legaalse kapitali väljavedu Venemaalt ja teistest endistest SRÜ riikidest, kindlasti on seal suur hulk ebaselget ja kindlasti on seal palju ka rahapesukahtlusega raha. Selleks praegu menetlus ongi, et selles selgus saada," rääkis ta "Ringvaates".

"Täna on menetlusega hõlmatud ligemale 300 miljonit rahapesukahtlusega raha ja kokku umbes 800 miljonit n-ö ebaselget raha, kus täna ei ole veel otsest viidet eelkuritegudele, aga see raha ei paista ka päris õige olema," lisas ta.

Perling ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ilmselt jõutakse menetluse käigus veel suurema rahapesusummani.

"300 miljonit on minu meelest märkimist väärt summa. See ei tähenda, et me peaks sellega rahul olema. Ma kordan, et me jätkame menetlust ja ma usun, et me jõuame ehk veel suurema summani," sõnas ta.

Alavere kinnitusel on enamik kinnipeetutest nimeliselt välja toodud ka Browderi kuriteoteates.

"Danske pangas olid vastu võetud kõik sisemised regulatsioonid, kuid nad toimisid suures osas formaalselt. Sisuline kontroll oli puudulik. Tegevus oli süsteemne, eesmärgiga teenida tulu. Kahtlustatavate hulk suureneb," ütles Alavere.

Alavere kinnitas, et üks kahtlustatavatest on Danske panga Eesti filiaali privaat- ja välispanganduse osakonna eksjuht Juri Kidjajev.

Alavere ütles "Ringvaates", et kahtlusaluste pikemaks vahi alla võtmiseks pole alust ja nad lastakse ilmselt juba kolmapäeva õhtu jooksul koju.

Pangaliit tunnistab, et uus info on nende jaoks ebameeldiv, kuid seda, et uurimine käib, oli neile juba mõnda aega teada. Nende andmetel uurimine muid Eesti panku ei puuduta.

"Ainuüksi see fakt, et päriselt, täna, Euroopa Liidus, Eesti Vabariigis on olnud pangatöötajad, keda kahtlustatakse selles, et nad võtsid raha, et varjata välismaise raha päritolu. Ma arvan, et see on ikkagi väga-väga suur šokk kõigile," kommenteeris pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul ERR-ile.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere rääkis menetlusest ka "Ringvaates":