Perling Danskest: me ei tajunud riske õigesti
Riigi peaprokuröri Lavly Perling tunnistas seoses Danske juhtumiga, et õiguskaitseasutused ei näinud rahapesuriske nii suurelt kui need tegelikult olid.
Perling rääkis ETV saates "Esimene stuudio" Danske rahapesujuhtumi valguses, et riigiasutused oleksid pidanud juba varem tegema rohkem koostööd ja jagama rohkem infot.
"Loomulikult tuleb möönda seda, et nagu ikka vahel kipub olema, et oleks me eile sama targad olnud kui täna. Ehk ma arvan, et ma julgen rääkida teiste juhtide eest, aga kui ma teen kellelegi liiga, siis palun vabandust - ma arvan, et riigiasutused ehk oleks pidanud teatud etapis omavahel rohkem infot jagama ja omavahel tihedamalt koostööd tegema," rääkis Perling saates "Esimene stuudio".
"Aga seal ei olnud kellegi pahatahtlikkus. Aga ma kordan - õiguslik olukord oli selline. Tänaseks on kõikide rahapesuga võitlevate asutuste kompetents kasvanud, teadlikkus kasvanud ja inimesed, kes on tööl, on selles vallas osaliselt spetsaliseerunud, märksa targemad. Olgu selle tõestuseks kas või see, et kui me võrdleme eelmisel ja sel aastal registreeritud rahapesujuhtumeid, siis eelmisel aastal oli neid 41, sel aastal juba 140," lisas ta.
Saatejuht tõi välja kõlanud spekulatsioonid, et kuna Danske rahapesu oli nii ulatuslik, võis mõni ametkondadest teha rahapesijatega koostööd. Perling seda ei kinnitanud. Samas tunnistas ta, et õiguskaitseorganid ei näinud riske nii suurelt kui need olid.
"Ma jään selle juurde, et me ei tajunud neid riske õigesti. Meie, ma pean silmas need, kes me õiguskaitseasutustes töötasime, oleme need meie või meie eelmised juhid. Me ei näinud neid riske nii suurelt kui need on ja need realiseerusid kahjuks. Ja võib-olla ikkagi oli see info natuke liiga tükeldatud. Oleks me varem kogu pildi lauale seadnud, oleksime ehk olnud kiiremad," rääkis ta.
Küsimusele, kas Danske on ainus menetluses olev pank, soovis Perling vastamata jätta.
Perling tunnustas riigiprokurör Marek Vahingut, kes on Danske juhtumiga head tööd teinud. "Ma ei näita kellegi peale näpuga, sest kõik on tööd teinud oma parima äranägemise järgi. Marekil kindlasti on väga head teadmised, aga loodetavasti on tal olnud õnne rohkem ja ka tulevikus, et jõuda võidukate tulemusteni," ütles peaprokurör.
Küsimusele, kas riigiprokuratuuril oleks vaja rohkem ressurssi, et Danske juhtum edukalt kohtusse viia, ei olnud Perlingil konkreetset vastust. Siiski on tema hinnangul vaja finantssüsteemi tundvaid spetsialiste.
"Ma arvan, et Eestis ei ole vaja juurde prokuröre. Küll aga ma usun, et selleks, et kompetents kasvaks tervikuna, selliste heade konsultantide, kes valdaks finantssüsteemi, majandust, kaasamine oleks hädavajalik. Ma usun, et see skandaal paneb mõtlema neid, kes otsustavad meie ressursside üle, et on rahvusvahelise koostöö peale, meie enda kompetentside kasvatamiseks finants- ja majanduskuritegevuse vallas vaja juurde panna sellist ressurssi," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael