Finantssektori karistusmäärade tõstmine läbis esimese lugemise ({{commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega viiakse finantssektori karistuste ülemmäärad kooskõlla EL-i õigusega ning võimaldatakse kohaldada Eestis EL-i õigusaktides sätestatud ülemmääraga rahalisi sanktsioone.

"Danske panga juhtum näitab, et riik peab finantsasutuste üle tugevdama kontrolli ja karmistama rikkumiste karistusi," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid pressiteate vahendusel.

"Eelnõuga tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäära, mis on enamikel juhtudel kuni 5 miljonit eurot," ütles Karilaid. "Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käibest või rahatrahvi, mis vastab kuni kahe- või kolmekordsele rikkumise tagajärjel saadud kasule või ära hoitud kahjule."

Panga poolt finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest suureneb määratava rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt 5 miljoni euroni.

Lisaks muudetakse ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust. "Eelnõuga sätestatakse, et kui rahapesu kahtluse korral ei ole vara omanik või valdaja tõendanud vara legaalset päritolu, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult loa vara käsutamiseks üheks aastaks. Sel ajal on vara omanikul või valdajal kohustus tõendada vara legaalset päritolu. Kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks," ütles Karilaid. 

Kehtiva õiguse kohaselt võib käsutamispiirangu seada kuni üheks aastaks siis, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole isikul kohustust tõendeid esitada.

Samuti karmistatakse rahapesu andmebüroo poolt antava tegevusloa nõudeid. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi kontrollida ka juhatuse liikme mainet ja sobivust. Samuti peab edaspidi äriühingu registrijärgne asukoht, peakontor või filiaal asuma Eestis. 

Õiguskomisjon otsustas esimese lugemise eel eelnõust välja võtta pööratud tõendamiskoormuse punkti, millega oleks vara omanikul või valdajal tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral kohustus tõendada vara legaalne päritolu. Senine sõnastus polnud õiguskomisjoni hinnangul piisavalt konkreetne. Karilaiu sõnul tuleb komisjon punkti juurde tagasi eelnõu teise lugemise eel juhul, kui õnnestub saavutada osapooli rahuldav täpsustatud sõnastus.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: