Tarja Halonen: Eesti on meie õde võitluses parema maailma eest ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Soome eelmine president Tarja Halonen ütles ETV saates "2018 "Aktuaalses kaameras"", et Eesti ei ole enam Soome väikevend, vaid õde võitluses parema maailma eest. Ta pakkus, et soomlaste ja eestlaste kontaktide aluseks võiks edaspidi alkoholi asemel olla kultuur.

Meil on olnud välispoliitiliselt küllaltki keeruline aasta. Meil on olnud Donald Trump, kelle käitumine on endiselt ettearvamatu. Me oleme näinud, kuidas Vladimir Putin on näidanud rusikat Kertši väinas. Meil on Brexit. Ja Angela Merkel on lahkunud parteijuhi kohalt. Kuidas sellises olukorras jääda ellu?

See pole lihtne küsimus. Vana traditsiooni kohaselt oleme uskunud, et suurriikidel on ka suur isiklik vastutus ja nad kannavad seda vastutust maailmapoliitikas. Nüüd oleme näinud seda, et kõva tööga tekitatud ühtne maailm, mis põhineb ühistel lepingutel ja reeglitel, hakkab murenema. Kõige halvem on muidugi olnud USA presidendi Trumpi valimiskampaania ja sellele järgnenud püüe saada lahti neist rahvusvahelistest kokkulepetest. Aga siin pole Ameerika üksi, ka Suurbritannia püüab lahkuda Euroopa Liidust. See puudutab ka Soomet ja Eestit, kuna meie julgeolek ja lootus on olnud Euroopa ühtsuses. Siin tuleb minu arvates hoida lahus kaks asja: päevapoliitika, kus on nii head kui ka halba ja seejärel, et kuhu see hiljem välja viib. Rahvusvahelises poliitikas kasvab kindlasti Hiina ja ka India ja mõnede suurte Aafrika riikide tähendus ning seetõttu tuleb meil valmistuda selleks, et ka tulevikus saaksime üles ehitada ühtset maailma.

Soome on poliitiliselt kaldunud paremale, nii nagu ka suur osa muust maailmast. Kas see teid murelikuks ei tee?

Minu enda poliitiline kodu on sotsiaaldemokraatia, kuid mu arvates on igaühe enda valik, kas nad on parem- või vasakpoolsed. Minu soov on, et nad oleks uuendusmeelsed, koostöövõimelised ja ma soovin ka seda, et isegi kui tuleks äärmuslikke uuendusi, siis ma ise 1960-ndate põlvkonna esindajana ütlen seda, et me nõudsime omal ajal Soomes üsna äärmuslikke uuendusi. Ega selles midagi halba ole, kuid tegutsema peab organiseeritult. Peab austama teise inimese õigusi, käituda poliitikas samuti oma tõekspidamiste kohaselt ja austama peab nii väljendusõigust kui ka puutumatust. Mind paneb muretsema see, et paljudes riikides pole inimesed leidnud neid organiseeritud tegutsemisviise ja see on niiöelda käest ära läinud. Neid näiteid võib tuua üle maailma. Olgu see siis Araabia kevad või Euroopa praegune olukord. See paneb mind muretsema, aga samamoodi paneks mind muretsema see, kui keegi midagi ei teeks. Passiivsus ei tähenda seda, et olukord püsib muutumatuna, vaid tagasiminekut halvemas suunas.

Kuidas teile valimiseelne Eesti tundub? Kas me oleme suutnud jääda väärikaks?

Me oleme samasugused, soomlased ja eestlased. Me aina kardame, et keegi naerab meie üle või, et me kaotame oma väärikuse. Aga mulle tundub, et Eesti ja Soome on selles suhtes rahvusvaheliselt võttes üsna asjalikult ja väärikalt käitunud riigid. Aga nagu ma viitasin enne, et see, et meil on üsna hea minevik, siis see vaktsiin poliitiliselt vastu ei pea, kui me selle eest ei hoolitse.

Soome on ÜRO õnneraportis esimesel kohal, Eesti on 67-ndal. Kuidas olla õnnelik?

No me oleme mõlemad enam või vähem küpsed demokraatiad, kuid see ei tähenda seda, et kõik on hästi ja midagi ei pea uuendama. Soome oli peaaegu 700 aastat Rootsi osa ja meile sai sellest väikeõeks olemisest tõesti küllalt. Ütlen alati "õde", sest Põhjamaad kui heaoluühiskonnad hoolitsevad üksteise eest. Need on heaoluühiskonnad, kuid ega sealgi pole just igaühel hea olla. Ja hoolivus on ju teatud naiselik, feminiinne omadus. Aga mehed on muidugi väga teretulnud seda samuti rakendama. Selles olukorras on väikeriikide eelis just omavahelises ühtehoidmises ja koos saavutatakse suurem mõjujõud ja me koos suudame tugevdada ka Euroopa Nõukogu, Euroopa Liitu ja ka ÜRO-d või teisi rahvusvahelisi organisatsioone, käsikäes.

Nii Eesti kui ka Soome said saja-aastaseks. Samas tundub, et me jääme ikkagi teie jaoks igavesti väikeseks vennaks.

Ei, nagu ma just ütlesin, te olete meie õde võitluses parema maailma eest.

Soomlased ei käi enam Eestis, sest alkohol on kallis ja Eesti kalevipoegadel ei lähe vist ka Soomes väga hästi, sest neil on tööd jäänud vähemaks. Mis võiks olla see uus asi, mis sedasorti suhtluse asemele võiks eestlastel ja soomlastel tulla?

See on koostöö igas sektoris. See on see vastus - koostöö, see on meie tuleviku alus.

Ja see on ainult hea, et alkoholihind Eestis tõuseb, loodetavasti ka Lätis ja Leedus. Me, Läänemere riigid, joome liiga palju alkoholi ja öeldakse, et osa meie rahvast joob liiga palju viina ja selles mõttes peaksime omavahel suhtlema ikka kainelt ja teistviisi. Ma soovin, et kultuur oleks üks selline igaühe uus tulemine. Ja Eesti on eriti hea kultuurimaa, seetõttu loodan, et leitakse üles Tartu uus rahvusmuuseum või Tallinna kunstimuuseum või Eesti suvised pidustused, samuti ka teie käsitöö ja aiandus ja seda loetelu võib jätkata.

Ka Läti kohta ütlen, et minge ooperisse, ärge minge seda odavat alkoholi ostma. Odavam on seda alkoholi lähedal asuvast poest osta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: