Alampalga kehtestab valitsus peagi oma määrusega. Eelnõu seletuskiri ütleb, et seoses alampalga tõusuga suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul ka käibemaksu ja aktsiiside laekumine.

Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad rahandusministeeriumi hinnangul 3,3 miljoni euro võrra.

Riigieelarvelistele asutustele tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondist.

Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude suurenemist, sotsiaalmaksu ravikindlustuse ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu ning II pensionisamba maksete neutraalset mõju valitsussektori positsioonile, on töötasu alammäära tõusul positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile kokku 5,8 miljoni euro ulatuses.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa ka töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu.

Määrus võib kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid ka näiteks lasteaiatasude tõusu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2018. aastal ühes kuus keskmiselt 25 500 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (praegu 500 eurot), moodustades 5,3 protsenti kõigist töötasu saanud töötajatest.

Alates käesolevast aastast on inimestel, kelle aastatulu on kuni 14 400 eurot, maksuvaba tulu 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Töötasu alammäära tõstmine 540 eurole 2019. aastal suurendab tulumaksu laekumist erinevalt 2018. aastast, mil maksuvaba tulu ja töötasu alammäär olid võrdsed. See tähendab, et alampalka saav inimene hakkab uuest aastast 40 euro pealt kuus tulumaksu makma.