Kaitsjad vaidlustasid laevatehaste kohtuprotsessi kaasamata jätmise ({{commentsTotal}})

Allan Kiili ja Ain Kaljurand. Fotomontaaž.
Allan Kiili ja Ain Kaljurand. Fotomontaaž. Autor/allikas: Kaspar Reindla/ERR

Kaitsjad vaidlustasid riigikohtus kohtumääruse, millega jäeti Tallinna Sadama kriminaalasjas Türgi ja Poola laevatehaste esindajad kohtuprotsessi kaasamata.

Süüdistatava Allan Kiili kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv taotlevad eelmise nädala lõpus riigikohtule esitatud määruskaebuses vastava kohtumääruse tühistamist.

Kaitsjate hinnangul tuleb Poola ja Türgi laevatehased kaasata kohtumenetlusse kolmandate isikutena, kuna kriminaalasjas võib TS Laevade tsiviilhagi puudutada ka laevatehaste õigusi ja huve sõltumata sellest, et nad pole asjas süüdistatavad.

TS Laevad on seoses laevade ehitamisega esitanud Kiili ja teiste süüdistatavate vastu hagi 3 152 000 eurot, mida süüdistusakti kohaselt käsitletakse kokkulepitud alktäemaksuna alusetu maaklertasu vormis.

Süüdistuse kohaselt on Kiilile ja ettevõtja Toivo Prommile sellest summast nende poolt näidatud äriühingule üle kantud maaklertasuna Poola laevatehase poolt 378 000 eurot ja Türgi laevatehase poolt 1 148 670 eurot.

"Seega isegi juhul, kui hagi oleks põhjendatud, on suur osa TS Laevade poolt makstud ja süüdistuse kohaselt väidetava altkäemaksuna käsitletud raha jätkuvalt Poola ja Türgi laevatehaste kasutuses," märkis Aivar Pilv.

Kaitsja sõnul pole senini väidetav kannatanu TS Laevad kriminaalmenetluses esitanud mingeid andmeid selle kohta, kas ja millisel viisil on kõnesolevaid summasid laevatehastelt tagasi nõutud.

"Samuti pole esitatud andmeid, et sellise nõude esitamine oleks mingil põhjusel olnud välistatud või takistatud ja laevatehased oleks sellest keeldunud. Seetõttu on kriminaalasjas seoses laevade ehitusega esitatud kahjunõude lahendamine otseselt seotud Poola ja Türgi laevatehaste õiguste ja huvidega ning mõjutab kasvõi hagi osalise rahuldamise korral nii nende kui ka süüdistatavate huve ja rahalisi kohustusi," tõdes ta.

Kaitsjad on seisukohal, et tsiviilhagi põhjendatuse ja suuruse võimalikult objektiivseks ja igakülgseks hindamiseks on põhjendatud ja vajalik laevatehaste osalemine kriminaalasja arutamisel.

Kaitsjate arvates oleks äärmiselt ebamõistlik, põhjendamatult koormav ning kaitsealuse õiguste kaitset raskendav olukord, kus Eestis tehtud kohtulahendi alusel tekiks olukord, kus süüdistatavad peaksid selle jõustumisel omakorda pöörduma tsiviilhagiga seotud nõuete osas Poola ja Türgi laevatehaste poole nende küsimuste lõplikuks lahendamiseks.

"See oleks piiriüleselt äärmiselt komplitseeritud ja ressursimahukas. Seda eriti olukorras, kus prokuratuur pole teadaolevalt alates 2015. aastast kuni käesoleva ajani suutnud Türgiga korraldada kriminaalmenetlusega seonduvate oluliste küsimuste lahendamist ning on mõlema laevatehase osas kriminaalasja eraldanud eraldiseisvasse menetlusse," märkisid kaitsjad.

Kuna Tallinna ringkonnakohus jättis Kiili ja Prommi kaitsjate määruskaebused mullu 19. detsembril läbi vaatamata, siis vaidlustasid nad selle riigikohtus.

Ringkonnakohus tugines oma lahendis kriminaalmenetlusseadustiku sättele, mis ei võimalda isiku kohtu alla andmise määrust eraldiseisvalt vaidlustada määruskaebe korras, sest seadus võimaldab seda teha läbi kohtuotsuse vaidlustamise.

Kaitsjad on seisukohal, et kolmanda isiku kaasamine puudutab otseselt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide lahendamist ja sellega seotud tsiviilõiguslike küsimuste hindamist, hagis esitatud nõuete osas vastutavate isikute ringi määratlemist ning oluliste asjaolude tuvastamist.

"Antud küsimuse hindamine ja lahendamine nö tagantjärele läbi kohtuotsuse vaidlustamise apellatsiooni ja kassatsiooni korras ei taga eelnevalt õiglast kohtumenetlust ja kohtualuste õiguste kaitset," märkisid kaitsjad ja lisasid, et see piirang ei ole kooskõlas ka põhiseadusega.

Harju maakohtus oleks pidanud kohtuprotsessi avaistung esialgse kava kohaselt toimuma 8. jaanuaril, kuid mitmete vaidlustuste tõttu on see nüüd määramata ajaks edasi lükatud.

Süüdistus

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei poolt kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: