Liivat: Est-Fori saagast õppisid nii poliitikud kui ka ettevõtjad
Sotsiaaldemokraatide aseesimees ja erakonna majandusprogrammi üks autoreid Anto Liivat arvab, et ettevõtjad on tulevikus paremini valmis Est-For investi plaanitud tselluloositehase sarnaseid protsesse juhtima ning avalikkusele selgitama.
Sotsid rõhutavad oma majandusprogrammis välisinvesteeringute Eestisse meelitamise tähtsust ja kõrgema väärtusega ekspordiartiklite senisest suurematele turgudele eksportimise vajalikkust. Kuidas mõjutas selles osas sotside majandusprogrammi koostamist möödunud aastal tselluloositehase eriplaneeringu ümber toimunu?
Ma arvan, et väga olulist mõju välisinvesteeringutele ja välisinvestoritele arutelu selle üle, millisel kujul ja kuhu tuleks nn tselluloositehas rajada, ei olnud. Seda näitavad üsna selgelt ka numbrid ja välisinvestorite huvi Eesti kui ettevõtluskeskkonna vastu. Küll aga tulevikuperspektiivis me kindlasti peaksime väga tõsiselt suhtuma sellesse, kui meie oma ettevõtjad või välisinvestorid soovivad Eestisse teha mahukaid investeeringuid, liiatigi, kui need tõesti plaanitakse väljapoole Tallinna linna. Kui te küsite minu isiklikku arvamust tselluloositehase koha pealt, siis mina olen olnud selle idee suhtes pigem toetav ja oleksin pooldanud vastavate uuringute läbiviimist enne valikute tegemist. Aga ei ole saladus, et meil on erakonnas selles küsimuses erinevaid seisukohti.
See teema puudutab ka eksporti, eriti kui rääkida kallimatest ja suurematele turgudele suunatud ekspordiartiklitest. Kas see tselluloositehase saaga ja eriplaneeringu lõpetamine tegelikult tõmbas ühele sellisele ekspordiartiklile kriipsu peale?
Mul on hästi hea meel tegelikult, et Eestil ei ole oma Nokiat ja meil on palju erinevates tegevusvaldkondades toimetavaid ekspordisuutlikke ettevõtteid. Kõige tähtsam on see, et need ettevõtted suudaksid välisturgudel ka oma brände luua. Riik saab siin aidata kaasa oma piiratud vahendite juures eelkõige seeläbi, et me koostöös erialaliitude ja ettevõtjatega valime väga hoolikalt välja need tootegrupid ja sihtturud, kus meil on kõige suurem potentsiaal õnnestuda. Ning teeme väga täpselt sihitud turundust, tutvustades Eestit teatud toodete pakkujana kindlatel välisturgudel, olgu selleks näiteks meie puitmajad, miks mitte ka merekajakid või midagi muud. Aga me peame senisest täpsemalt teadma, millistel turgudel, millisteid tootegruppe Eesti brändiga siduda. Ainult nii on võimalik ressursse mõistlikult kasutada.
Ikkagi, jäädes veel Eestisse rajatava tööstuse teema juurde, kuidas te oma majandusprogrammi taustal selgitaksite Eesti ühiskonnale, miks näiteks on mõnda tehast Eestisse üldse vaja? Kuidas seda kommunikatsiooni peaks tegema?
Ma arvan, et valitsuse liikmed ja Eesti poliitikud on selle protsessi käigus saanud väga palju targemaks ja olulisi õppetunde. Ma usun, et ka ettevõtjad on üksjagu palju tulevikus paremini valmis selliseid protsesse juhtima ning selgitama. Tõsi on ka see, et kui me tulevikku vaatame, siis koostöö kohaliku, riigi tasandi ja ettevõtjate vahel suuremahuliste tööstusinvesteeringute maandamisel peab olema oluliselt tõhusam, kui ta on siiamaani olnud.
Millised on kolm konkreetset valimislubadust, millega sotsid teeksid ettevõtjate elu lihtsamaks?
Kindlasti meie panustamine inimvarasse, ehk see, mis puudutab täiend- ja ümberõppe toetamist veel töötavatele inimestele. Aga ka tervisekulude erisoodustusmaksust vabastamist tulevikus suuremas mahus kui täna. Me peame tegema kõik selleks, et ettevõtjad inimvarasse saaksid panustada, ilma, et riik neile selle ees põhjendamatult takistusi teeks.
Teiseks kindlasti tippspetsialistide, teadlaste, inseneride värbamise ja Eestis neile töö pakkumise hõlbustamine, ma pean siin silmas nende rändekvoodi alt vabastamist. Ja kolmandaks ettevõtete toetamine tootearenduses ja ka välisturgudele sisenemisel.
Anto Liivat andis ERR-ile intervjuu pärast sotside majandusprogrammi tutvustamist selle nädala kolmapäeval.
Toimetaja: Aleksander Krjukov