Mullu oli politseile suurimaks probleemiks napsist alanud vägivald

Foto: Anna Aureilia Minev/ERR

Politsei saab enim väljakutseid vägivallaga seotud juhtumitele, vägivalla põhjuseks on enamasti alkohol. Alkohol ning suur kiirus annab endiselt tooni ka liikluses, möödunud aasta oli viimaste aegade ohvriterohkem. Lisaks on pidevalt kasvanud ebaseaduslik ränne.

Politseinike palgatõus pole aga toonud oodatud lahendust organisatsiooni kaadriprobleemidele, siseminister Katri Raik näeb politseinike arvu säilitamiseks nüüd siiski lahendusena pensionile minevatel politseinikel eripensioni säilitamist.

Lähisuhtevägivallast antakse politseile teada keskmiselt 40 korda ööpäevas kuid märkamine ja teavitamine on muidu nukraks tegeva numbri kõrval siiski ainus positiivne asi.

Edaspidi plaanib politsei Pärnus pilootprojektina rakendatud kohese sekkumise mudelit laiendada kogu Eestile. Midagi rõõmustavat ei toonud eelmine aasta ka liikuses.

"Järeldus on see, et meile meeldib kihutada. Eestlasele meeldib juua, sest nende inimeste arv, kes alkoholijoobes sõidavad ringi, on väga suur ja kui inimene juba on alkoholijoobes, siis ta ei vali kiirust, ta ei kasuta turvavarustust, ta ei hooli teistest ja need õnnetused kahjuks juhtuvad," nentis politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher.

"Kiirmenetlus on ju tore asi, saab trahvi kähku kätte aga mina usun, et selline jutuajamine, kui sulle koputatakse südametunnistusele on vahest parem kui 40 või 60 eurot trahvi," nentis siseminister Katri Raik.

Ebaseaduslikult rändelt tabati 1100 inimest. Vaher ütles, et ebaseadusliku rände osas teevad neile muret eelkõige inimesed, kes turistina riiki saabudes siin tegelikult illegaalina tööle asuvad. Lisaks toob tööd ehitussektor, kus siinsetest maksudest kõrvale hiilimiseks ikka ja jälle trikitatakse.

"Meil on üsna palju selliseid näiteid, kus võetakse Schengeni viisa loaga töötada Poolas aga Poola ettevõte niinimetatult rendib siis seda töötajat Eesti ettevõtjale aga tegelikult ta siin töötada ei tohiks, maksud makstakse teise riiki," kirjeldas politseijuht olukorda.

Patrullpolitseiniku palk koos öö ja valvetundidega tõusis veidi enam kui 200 eurot ehk sellest aastast ei saa tänaval tööd tegeva politseiniku brutopalk olla väiksem kui 1400 eurot. Ometigi pole see lahendanud politsei kaadriprobleemi.

"Võtaksime tööle täna kohe sada inimest, kui see palk piirivalves ja patrullis oleks selline, et inimesed tuleksid. See näitab jätkuvalt, et tungi ei ole ja peame liikuma edasi palgatõusu suunas," sõnas Vaher.

Lisaks on teada fakt, et juba aasta pärast läheb politseist pensionile 900 inimest.

"Me vajame märkimisväärset kasvu politsei- ja piirivalveametis, ma ei ole üldse kindel, et me oleme teinud väga õiged otsused," nentis Raik.

Möödunud aastal pöörduti politsei poole üle poole miljoni korra, patrull sõidab väljakutsele keskmiselt 144 korda päevas.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: