Kuidas 12-protsendiline hinnalangus statistikasse sai, on kaupmeestele pigem mõistatus, sest tavahinnad langenud ei ole. Pigem võisid statistikat moonutada varasema kõrgema hinna stabiliseerumine ja kampaaniapakkumised. Detsembri lõpus lõid pühi pidavad Norra kalurid kala hinna hoopis lakke.

"Kala hind oli eelmisel aastal stabiilne, muutusi tekitasid vaid kampaaniapakkumised. Kuna punast kala ostetakse eelkõige kampaania ajal, siis hind võibki suurel määral kõikuda. Näiteks kui lõhefilee tavahind on 15,90,
siis kampaania ajal on seda võimalik müüa 9,99, kuna tellime tavapärasest suurema koguse ning mahu pealt saame ka soodsamat hinda," kommenteeris Prisma ostujuht Tiia Karu. 

"2018. aasta detsembris, enne pühi punase kala hind tõusis, kuna Norras, kust enamik lõhet Eestisse tuleb, peeti pikki pühi. Forelli hind on samas püsinud suhteliselt stabiilne. Hea on aga tõdeda, et detsembris osteti värsket jahutatud kala rohkem kui eelmisel aastal ning lisaks lõhele tõusis ka forelli ja karpkala müük," lisas Karu.

Mida kala hinnad tänavu teevad, ei julge Karu prognoosida: "Kahjuks on seda väga raske prognoosida, kuna jahutatud kala hinnad muutuvad igal nädalal vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele."

Rimi kogemus näitab, et punase kala hind kõigub kõige rohkem. Valged kalad tursk ja pangaasius on aga hoopis kallinenud.

"Valdava enamuse Rimis müüdavast kalast moodustab lõhe, nii fileena kui terve kala. Kuna Rimis müüdav lõhe tuleb Norrast, siis sõltub selle hind Norra kasvatajate pakutavast turuhinnast. Turuhind lõhele võib olla väga kõikuv sõltudes mitmetest erinevatest teguritest. Näiteks kui 2018. aasta esimeses pooles oli lõhe turuhind madalam kui 2017. aastal, siis neljandas kvartalis oli olukord vastupidine," kirjeldas Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats.

Ka Rimi hoidub iganädalase turuhinna kõikumisele viidates prognoosidest kala hinna muutumisele.

Selver tõdeb, et pigem toimus möödunud aastal varasema tavapärasest kõrgema hinna stabiliseerumine.

"2017. aasta oli Norras tavapärasest külmem, mistõttu kalad sõid vähem ja jäid suuruselt väiksemaks ehk tekkis olukord, kus nõudlus ületas pakkumist. Seoses sellega läks hind üles. 2018. aasta oli ilm kalakasvatajatele soodne, kalapuudust ei tekkinud ja nii hind stabiliseerus," selgitas Selveri esindaja Jürg Samel.

"Tavahinnad on jäänud samale tasemele, langenud on kampaaniahinnad ca kümme protsenti. Kuna kampaaniatoodete osakaal värskes kalas on väga suur, siis mõjutab see tervikut lihtsalt nii suurel määral," lisas Samel.

Punased kalad ehk lõhe-forell moodustavad Selveri kalamüügist 80 protsenti. Neist lõhe hind langas keskmiselt kuus protsenti, forellil kümme protsenti. Valge kala hind seevastu on jäänud samaks.

Edaspidiseks prognoosib Selver pigem hinna stabiilsust.

"Tavaline trend on, et sügisel on hind pigem madalam kui talvel-kevadel, sest sügisel võetakse kala rohkem merest välja kui kevadel. Nõudlus on sama, kuid kala vähem," ütles Samel.

Hulgimüüja: jaekettide hinnasurve on terav

Jaekauplusi ja toitlustusasutusi varustab peamiselt viis-kuus hulgimüüjat. Punase kalaga varustab poode peamiselt M.W. Wool. Pepekala seevastu on keskendunud HoReCa sektorile.

Pepekala OÜ juhataja Reet Rohesalu vaatas aasta jooksul muutunud hinnad ERR-i palvel üle ja tõdes, et lõhet tabas möödunud aastal hoopis hinnatõus. Selle põhjuseks oli Brasiilias levima hakanud kalataud. Nüüdseks on hind sellest ajast saati kolme-nelja euro jagu hulgihinnast allapoole tulnud. Muude kalade hinnatase on aga Rohesalu sõnul aasta jooksul umbes samal tasemel püsinud.

Kalakala ja Pojad OÜ, mis vähesel määral tarnib punast kala ka jaekauplustele, on keskendunud pigem valgele kalale ja iseäranis mereandidele - sellest turust on nende käes umbes pool. Ettevõte tarnib kaupa põhiliselt Euroopa riikidest nagu Taani, Norra, aga ka Soome (forell) ja Holland (värsked mereannid). Tuunikala ja muud eksootikat tuuakse Aasiast.

Kalakala ja Poegade juht Mikk Metstak vaatas samuti ERR-i palvel hinnamuutused üle ja tõdes: ehkki populaarsematest müügiartiklitest pooled kallinesid (näiteks räim, lõhe, krevetid) ja pooled odavnesid (mh forell, sinised rannakarbid, austrid), siis jäid muutused marginaalseks, piirdudes kümnete sentidega. Üksnes lõhe hulgihind kerkis rohkem.

"Norra lõhega on toimunud aastaga selge hinnatõus. Väga palju mõjutab ilmastik. Aga norrakad on ka väga mugavad – nemad pühade ajal tööd ei tee, nii et aasta lõpus, jõulude ja uue aasta vahel oli vaid kaks tööpäeva. Kui selle ajaga on vaja ära teha terve nädala töö, siis see mõjutab paratamatult hindu. Neil kahel päeval oli hind kõvasti kõrgem," kommenteeris Metstak. "Kuigi inimestele on pikad pühad toredad, siis töötlevale tööstusele on see väga ebasobiv aeg."

Metstak ütleb hinnakujunemise kommentaariks, et see küsimus pole siiski nii mustvalge.

"Eesti jaekaubanduse poolt on väga tugev surve. Meid kui hulgikaupmeest mõjutab see hinnasurve väga palju, mida me lõpptarbijahinnas samas tihti ei näe, seal see ei kajastu. Nii et hinda mõjutab siis kas kasvanud konkurents või hinna survestamine parema ostuhinna saamiseks," ütles Metstak, lisades, et seda survet ei tunne üksnes kalakaupmehed, vaid teisedki, näiteks seakasvatajad. "Sellest kannatavad kõik, kuskilt maalt ei ole võimalik hinda enam allapoole taguda."

See sundis ettevõtet uusi kliente otsima.

"Hinna tõusu või langust mõjutas see, et me polnud võimelised mingeid tooteid enam teatud hindadega müüma. Tooted, mille müügikogused meil langesid, nende keskmine hind tõusis. Me ei suutnud enam müüa jaekettide nõutud odava hinnaga, mistõttu müüsime edasi teistele klientidele väiksemates kogustes, aga kõrgemate hindadega," selgitas Metstak, lisades, et koostööd suurte jaekettidega nad päris lõpetanud pole, ent võrreldes 2017. aastaga on see siiski hääbunud. "Suuremate kettide puhul on koguste vahe ikka tonnides, mitte kilodes."

Lihtsam pole koostöö ka HoReCa sektoriga, sest seal puudub jaekettidele omane stabiilsus: restorane avatakse ja suletakse päevapealt, makserežiim jätab soovida, riskid on suured.