Peaminister Jüri Ratas (KE) nimetas peamise lahendusena tööjõupuudusele maapiirkondade hõive läbimõtlemist. Selleks tuleks edendada kaugtööd digiühiskonnastumise abil, millele aitab kaasa "Viimase miili" internetiprojekt, ent tegelda tuleb ka eluasemeküsimusega maapiirkondades. Teisalt tuleks soodustada maal elamist ja pendelrännet erisoodustusmaksu kaotamisega tööandja transpordilt ja majutuselt ehk kaotada tõkked, mis takistavad maapiirkondade elanike hõivet.

Lisaks nimetas peaminister vajadust parema koostöö järele kutse-, kõrghariduse ja praktikakohtade vahel ning eestlaste tagasirände soodustamist.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas pidas tööjõupuuduse suurimaks probleemiks töölepinguid, mis enamasti kestavad pikalt ühe tööandja juures. Kallase sõnul ei taha inimesed enam vanaviisi töötada, mistõttu peaksid lubatud olema paindlikud töösuhted, et noori enam hõivesse meelitada.

Samuti tuleks tema sõnul mõelda tulevikku, kui praegune tööjõupuudus võib pöörduda tööpuuduseks ja luua mehhanismid, mis võimaldaksid töötuks jäänud kiiresti uuesti hõivesse kaasata.

Kallase sõnul jäävad venekeelse hariduse saanud inimesed tööturult kõrvale kehva keeleoskuse pärast, mistõttu peaks haridust antama Eestis lasteaiast alates eesti keeles.

Jevgeni Ossinovski (SDE) näeb puhvrit eeskätt riigis sees: Eestis on 80 000 inimest, kes ei tööta, ent keda saaks tööturule kaasata. Teisalt aga aitab vähemate inimestega rohkem tööd ära teha innovatsiooni abil. Sedasi on näiteks mäetööstus kohanenud ja kasvatanud tootlikkust neljakordselt vähenenud tööjõu abil.

Helir-Valdor Seeder (Isamaa) tõdes, et tööjõupuudust ei saa üleöö lahendada, sest olukord on tekkinud Eesti demograafilisest olukorrast, kuid pikemas perspektiivis oleks lahenduseks ikka investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, teaduskoostöö ja teadusesse panustamine ning paindlike töösuhete võimaldamine. Seeder rõhutas, et odavale võõrtööjõule ei tohi Eesti lootma jääda, mistõttu peab ta vajalikuks "Omad koju!" programmi ellukutsumist välja rännanud eestlaste tagasimeelitamiseks.

Mart Helme (EKRE) nimetas samuti peamise lahendusena tagasirännet, selleks soovib ta ellu kutsuda tagasirändeagentuuri, mis toetaks nii kvalifikatsiooni omandamisel, võõrkeelsete laste eestikeelseks aitamisel ja eesti kooli minekul kui muude sotsiaalsete probleemide puhul. Lisaks peab Helme oluliseks ettevõtjate ja riigi koostööd, et seada eesmärgiks kõrgtehnoloogiline majandus nagu Singapuris, mis just sellisest koostööst mõnekümne aastaga õitsele puhkes.

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm leidis samuti, et tuleks toetada tagasirännet, võttes maha takistused, mis seda pärsivad. Samuti tuleks Nurme hinnangul soodustada koolinoorte tööjõuturule toomist, et neid ei kasvatataks kõrgkooli lõpuni nagu lillepotis.

Elurikkuse Erakonna juht Mihkel Kangur nägi peamist kurjajuurt bürokraatias, leides, et kui ettevõtted vabastada liigsest bürokraatiast, vabaneb töökäsi, kes saavad muule keskenduda.

Eesti 200 esindaja, väikeettevõtja Liina Normet leidis, et võti on bürokraatia vähendamises ja seda saab teha innovatsiooni abil: "Kõik, mida saab ära teha masin, peab ära tegema masin."

Normet pidas oluliseks näiteks nutispetsialiseerumist põllumajanduses, aga ka automatiseerimist tootmises laiemalt. Samuti peab ta oluliseks pensionäride vabastamist kõigist tööjõumaksudest, et motiveerida neid tööjõuturule tagasi tulema.

EVEA korraldatud debatist võtsid osa kõik erakonnad peale Roheliste. Eesti 200 peaministrikandidaati Kristina Kallast asendas erakonna aseesimees ja väikeettevõtja Liina Normet.