Autoriõiguse seadus lubab füüsilistel isikutel teha teostest enda tarbeks koopiaid, kuid autoriõiguste omajad ehk autorid, esitajad ja fonogrammitootjad saavad selle eest hüvitist, mida kogutaksegi niinimetatud tühja kasseti tasuna. Seda tasu maksavad salvestusseadmete tootjad ja importijad.

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Madis Millingu, Priit Sibula ja Hardi Volmeri algatatud eelnõu kohaselt lähtutaks ka edaspidi kehtivast korrast - tasu makstaks salvestusseadmete ja -vahendite pealt.

Justiitsministeerium eelistab aga senise süsteemi asendamist riigieelarvest rahastamisega ning varasematel kabinetinõupidamistel on valitsus leidnud, et riigieelarvest peaks tühja kasseti tasu maksma alates 2020. aastast.

Neljapäevasel istungil otsustaski valitsus seda eelnõu praegusel kujul mitte toetada.

"Valitsuse põhimõtteline seisukoht on, et valitsus toetab, et autorid peavad seda tasu saama," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. "Eelmise aasta detsembris kujundas valitsus kabinetis oma vaate ja asus seisukohale. See oli ka kompromiss esitajate ja autorite esindusorganisatsioonidega, et minna üle tulevikus riigieelarvelisele kompensatsioonisüsteemile /.../ Sellest lähtudes valitsus esitatud kujul seda eelnõu ei toeta, aga teeb ettepaneku kaaluda kultuurikomisjonil selle eelnõu sisu muutmist."

Minister ütles ERR-ile, et riigieelarveline süsteem, mille justiitsministeerium välja pakkus, püüab arvestada kõigi nüüdisaegsete salvestusseadmetega.

"Põhimõtteliselt kõige suurema mahu, kust inimesed vaatavad filme ja kuulavad muusikat, moodustavad nutitelefonid. On tõenäoline, et nende kasutamine Eesti inimestel kasvab, mitte ei kahane," sõnas ta.

Varem on Reinsalu öelnud, et õiglane hüvitissumma, mis riigieelarvest aastas autoritele eraldataks, oleks kaks miljonit eurot.