Valitsuskabinet arutas sel nädalal tühja kasseti tasu kogumise süsteemi, millega ostjad maksavad salvestusseadmete pealt autorikaitsesüsteemile.

Justiitsministeerium pakkus välja kaks lahendust: kas minna edasi senise lõivupõhise süsteemiga või minna üle riigieelarvelisele süsteemile. Valitsuskabinet otsustas senise viisi kasuks.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus ütles, et enne eelnõuga edasi minemist on vaja huvigruppidega paika panna, millised on need salvestusseadmed ja -kandjad, mida üldse maksustatakse, sest praegu kehtiva seaduse loetelu ei ole ammendav. Nii näiteks kassette kui selliseid enam ei kasutatagi, mille järgi maks oma nime on saanud, ent asemele on tulnud voogedastusplatvormid nagu Spotify, YouTube jt, mis praegu loetellu ei kuulu.

"Tegemist on Euroopa Liidu liikmesriikides peamiselt kasutusel oleva süsteemiga ning see ei vajaks seniste põhimõtteliste aluste ümberkujundamist. Valida tuleb Eesti jaoks kõige sobivam mudel, näiteks kas tasu arvestatakse iga toote pealt tükipõhiselt, lähtuvalt toote mälumahust, salvestuskandjate ja –vahendite väärtuselt protsendina, mis on senine lahendus, või kasutatakse nende võimaluste kombinatsiooni," selgitas Rammus.

Eestis on kasutusel protsendipõhine süsteem, mida rakendavad veel mõned EL-i riigid. See tähendab, et teatud protsent salvestusseadme ja –kandja hinnast läheb nn tühja kasseti tasuks. Eesti autorikaitse esindusorganisatsioonid on aga eelistanud tükipõhist süsteemi (nt mälupulk - 0,05 eur/tk; kõvaketas – 1 eur/tk; arvuti – 2 eur/tk; nutitelefon, televiisor jmt – 4 eur/tk), mida kasutab suurem osa EL-i riike. Sobiva mudeli väljatöötamisse kaasab justiitsministeerium nüüd huvirühmad ja asjassepuutuvad ministeeriumid.

Milline on seaduseelnõu väljatöötamise orienteeruv ajakava, ei osanud justiitsministeerium veel öelda.