Tühja kasseti tasu on loodud selleks, et kompenseerida autoritele ja fonogrammitootjatele see tulu, mis jääb neil saamata, kui inimesed ise enda tarbeks ümbersalvestusi teevad. Tasu kogutakse neilt, kes tühje andmekandjaid ja salvestusseadmeid müüvad. Aga juba aastaid tagasi said nii justiitsministeerium kui autorid aru, et tasu kehtestav määrus on üsna vana ja kasutu.

Nimelt räägitakse seal ainult vanemast tehnoloogiast. Kuna salvestamine käib tänapäeval palju peenemate vahenditega ja analoogseadmeid ostavad vaid üksikud entusiastid, siis õnnestub aastas kokku koguda kõigest mõni tuhat eurot. Seni on justiitsministeerium tasu kogujaks volitanud Eesti Autorite Ühingu, aga teisipäeval teatas ühingu tegevdirektor Kalev Rattus, et nemad seda tööd enam teha ei taha. Põhjus on lihtne: tasu kogumisele kulub rohkem raha, kui päriselt kokku saadakse.

"Inimest hoitakse selle jaoks palgal, et ta suhtleks salvestusseadmete vahendite maaletoojatega, saaks nende käest andmed, esitaks neile arve, kontrolliks arve täitmist ja nii edasi. 2018. aastal oli see tasu, mida koguti, 2845 eurot. Samal ajal inimese töökulu, kes sellega tegeles, oli 14 058 eurot aasta peale," rääkis Rattus.

Niisugust miinusmärgiga tööd on tehtud juba neli aastat. Algul ütles justiitsministeerium, et kui tasu jälle rohkem hakkab kogunema, siis saab autorite ühing tagantjärele kätte ka oma administratiivkulud. Tänaseks on võlg kasvanud umbes 50 000 euroni ning läinud neljapäeval sai selgeks, et kiiret muutust olukorras ei paista. Eelmise aasta novembris esitasid neli parlamendisaadikut eelnõu, millega oleks tasu kogumise süsteem ümber tehtud nii, et raha peaks maksma ka tänapäevasema tehnoloogia pealt. Näiteks mängukonsooli pealt kaks ja mobiiltelefoni pealt neli eurot. Aga pärast eelnõu esimest lugemist riigikogus tegi justiitsministeerium hoopis teistsuguse ettepaneku. Ministeeriumi hinnangul peaks tühja kasseti tasu asemel tegema iga-aastase väljamakse riigieelarvest. Praeguste plaanide järgi umbes kaks miljonit eurot. Ja selle ettepaneku peale leidiski riigikogu kultuurikomisjon, et kogu küsimust on tarvis veel põhjalikult analüüsida.

"On näha, et tegelikult mitte midagi ei toimu, mingeid muudatusi ei ole sündind. Selle pärast me otsustasime mitte seda tasu enam koguda, ehk tekitada veel suuremat kahjumit aastast aastasse," ütles Rattus.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts tõdes, et seaduse järgi peab seda tasu koguma mõni kollektiivse esindamise organisatsioon. Niisuguseid on lisaks Eesti autorite ühingule veel kolm.

"Et loomulikult seda tekkinud olukorda arutame nendega kindlasti," märkis Nemvalts.

Nõunik loodab, et peagi saab ministeerium valmis eelnõu, mis lubaks tasu kogumise asemel raha just riigieelarvest võtta. Aga enne eelnõu kooskõlastusringile saatmist tuleb lahendada mõned juriidilised umbsõlmed.

Nimelt kasutavad justiitsministeeriumis plaanitavat süsteemi ka mõned teised riigid ning Hispaania näitel on seda arutanud ka Euroopa Kohus. Asi on selles, et kui raha tuleb riigieelarvest, tasuvad seda kõik maksumaksjad, sealhulgas juriidilised isikud. Aga juurviljakasvandus või transpordifirma ei saa isiklikuks tarbeks koopiaid teha. Sestap usub Euroopa Kohus, et nemad ei pea osalema ka tühja kasseti tasu kompenseerimises. Niisiis seisab ka justiitsministeeriumi ees üsna keeruline küsimus. Kuidas võtta riigieelarvest raha nii, et sellesse rahasse oleks panustanud ainult eraisikud.

"Proovime leida koostöös rahandusministeeriumiga lahendusi sellele olukorrale. Loodetavasti saab. Kuna me pole veel jõudnud päris ühisele keelele, siis ma neid einevaid mõtteid ja lahendusi ei hakka välja tooma," ütles Nemvalts.

Aga ka juhul, kui ministeeriumi seatud ajakava paika peab ning nende plaan ka parlamendile meeldib, hakkab uus kord kehtima alles tuleval aastal. Ehk kas juba enne poleks mõistlik mitte kellelegi kasulik ja kõigi raha raiskav tasukogumine lihtsalt ära lõpetada?

"See on asi, mille peale nii pole mõeldud, kuna sellest eilsest kirjast tulnud olukorda ei olnud varem mingis mõttes. Lootsime ikka, et saame mingid eelnõud kiiremini liikuma, et ei ole vaja sellist üleminekuaastat kuidagi katta. Aga seda me eilse kirja valguses nüüd arutamegi, et kas on võimalik ka mõni kiirlahendus," selgitas Nemvalts.