Kuueaastaseid kooli panna tahtvad vanemad enamasti ülehindavad lapse võimeid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Ehkki seaduse järgi tuleb kooliteed alustada 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saavatel lastel, leidub igal aastal hulk neid, kes juba kuueaastaselt kooli pannakse. Rajaleidja töötajad soovitavad lapsevanematel usaldada lasteaia hinnangut lapse kooliküpsuse kohta ja rõhutavad, et sageli pole soov varem õppetööd alustada põhjendatud.

Eelmisel aastal läks Eestis esimesse klassi ligi 14 900 last ja haridusministeeriumi andmetel olid neist 5,9 protsenti koolikohustuslikust east nooremad. Samas suurusjärgus on nooremate laste osakaal püsinud ka varasematel aastatel.

Tallinnas on kuueaastaselt kooliminejaid haridusameti andmetel igal aastal 300 ringis ja suurem on nende seas vene kodukeelega laste osakaal.

Ka Tartus on vanemate soovil varem kooliminejate arv olnud üsna stabiilne. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna statistilise analüüsi peaspetsialist Katrin Parv ütles ERR-ile, et järgmiseks õppeaastaks on praeguseks avaldanud soovi oma laps varem kooli panna 51 lapsevanemat ehk umbes neli protsenti kooliminejaist.

Selleks, et laps ametlikust koolieast varem kooli panna, tuleb koolikoha taotlemisel esitada ka lasteaia hinnang lapse kooliküpsuse kohta või Innove Rajaleidja keskuse nõustamismeeskonna soovitus lapse koolivalmiduse kohta.

Innove Rajaleidja Harjumaa juht Urve Sellenberg ütles, et nemad kaasatakse otsusesse siis, kui lasteaed, lapsevanem ja kool pole lapse kooliküpsuse osas üksmeelel. Lisaks tullakse Rajaleidjasse ka nende lastega, kes ei ole lasteaias käinud.

Üldjuhul soovitavad Rajaleidja spetsialistid siiski veel aastaks lasteaeda jääda, sest kui laps oskab hästi lugeda või arvutada, siis sotsiaalsed oskused vajavad sageli veel kohandumist. Sellega ei kipu aga vanemad Sellenbergi sõnul hästi nõustuma, arvates, et küllap laps kohaneb ja hakkama saab.

"Isegi kui tundub, et laps oskab kõike ja vanem soovib ilmtingimata, et ta kooli läheb, arutame hästi palju neid aspekte, mis juhtub siis, kui laps on teismeeas. Natuke peab seda ette vaatama," rääkis Sellenberg. "Meie kogemus on nelja aasta jooksul selline, et juba kolmandas klassis tullakse uuesti tagasi, et lapsel on käitumisraskused, just see psühholoogiline pool. See on see, miks me ikka väga ja väga vaatame, kas see laps ikka peaks varem kooli minema."

Sellenbergi praktikas on paar juhust, kus lapsevanem on soovinud kooli panna viieaastast last, selleks pole Rajaleidja aga nõusolekut andnud. Võimalike põhjustena, miks vanematel selline idee tekib, nimetas spetsialist nende kõrgeid ootusi lapsele ja arvamust, et tegu on geeniusega, ehkki tegelikult tahab laps veel mängida.

Innove Rajaleidja Virumaa juht Maire Merioja ütles, et veel mõne aasta eest oli laste varajane koolipanek seal väga populaarne ja neli aastat tagasi taheti nende keskusest saada kooliküpsuse kohta ekspertarvamust umbes 70 lapse kohta. Põhjused olid eelkõige majanduslikud.

"Koolis on ju rohkem tasuta võimalusi, aga lasteaias pidi maksma osalustasu ja ka toidu eest," selgitas ta.

Praeguseks on probleem Merioja sõnul tänu põhjalikule selgitustööle kadunud ja Rajaleidja poole pöörduvad selle eesmärgiga vaid üksikud lapsevanemad.

Mõlemad asjatundjad rõhutasid, et kooliminekuga pole vaja kiirustada ning lasteaia ja õpetajate hinnangut lapse kooliküpsusele tasub usaldada.

"Meie sõnum on, et ei tasu kiirustada. Last ei saa ju lasteaeda enam tagasi viia," märkis Merioja.

"Kuueaastaselt on kooliminekuks sotsiaalselt küpsed vaid üksikud lapsed," nentis Sellenberg.

Huvi laste varase koolipaneku vastu ei ole Sellenbergi kogemuse põhjal aastate vältel eriti muutunud, küll aga tõi ta välja, et Tallinnas on viimasel paaril aastal olnud märgata suuremat huvi vene keelt kõnelevate elanike hulgas. Põhjust ei osanud ta öelda.

"Mitte, et oleks hästi palju varem kooliküpseid lapsi, vaid pigem on see vanemate soov ja survestus," tõdes ta.

Sellenberg soovitas vanematel usaldada lasteaeda ja sealseid õpetajaid, kes näevad last igapäevaselt ja oskavad tema kooliküpsust hinnata. Ta tõi siiski välja aasta lõpus sündinud lapsed, kelle puhul tuuakse varasema koolipaneku põhjenduseks, et enamik lasteaiasõpru läheb juba kooli ja laps ei soovi veel üheks aastaks uute rühmakaaslastega lasteaeda jääda. Nende osas võib erand olla põhjendatud.

Seega nende puhul, kes saavad koolimineku järel või aasta lõpus seitsmeaastaseks, võib otsust pigem toetada, aga kindlasti mitte juhul, kui seitsmeaastaseks saamiseni on veel pikk maa käia, võttis Põhja-Eesti Rajaleidja juht kokku.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: