Endiste vaenlaste Prantsusmaa ja Saksamaa suhet on peetud Euroopa koostöö otsustavaks "mootoriks". Merkeli sõnul toetab uus lepe Euroopa kaitsekoostöö arendamist. 

"Soovime edendada Euroopa armee sündi," lausus Merkel oma kõnes. 

Lepingu kohaselt loovad Saksamaa ja Prantsusmaa muu hulgas ühise kaitse- ja julgeolekunõukogu ning teevad tööd selle nimel, et Saksamaast saaks ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. 

Arendada püütakse ka suhtlust ja kakskeelsust riikide piirialal. 

Lepe, mille tingimuste üle räägiti läbi enam kui aasta, peaks süvendama 1963. aasta Élysée leppega paika pandud koostööd. Täpselt samal kuupäeval 56 aasta eest allkirjastasid selle Konrad Adenauer ja Charles de Gaulle.

Uut lepet on nimetatud kahe kodumaal populaarsust kaotanud liidri sümboolseks žestiks. Mõlema riigi parempopulistide hinnangul läheb see siiski liiga kaugele. 

Macroni kantselei tõrjus allkirjatseremoonia eel väited, mille kohaselt oleks Prantsusmaa alistumas Saksamaa tahtele ja president on oma riigi maha müünud. Presidendi sõnul on endiste vaenlaste head suhted ime, mida on lihtne alahinnata.

Brexiti kära keskel valitses Aacheni leppe sõlmimisel tugev EL-i meelne õhkkond. 

"Meie EL ei ole unistus uuest impeeriumist, see on demokraatlik projekt," märkis Macron. 

Leppe allkirjastamise juures viibisid ka EL-i juhid -- teiste seas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Liidu alaline eesistuja Donald Tusk. Pärast Saksamaa ja Prantsusmaa hümni mängiti tseremoonial ka Ludvig van Beethoveni 9. sümfoonia viimasel osal põhinevat Euroopa Liidu hümni "Ood rõõmule". 

Macron kritiseeris Saksa-Prantsuse koostööleppe kohta valetajaid

Macron kritiseeris teisipäeval neid, kes "levitavad valesid" uue Saksa-Prantsuse koostööleppe kohta.

"Need, kes unustavad Prantsuse-Saksa lepituse väärtuse, teevad iseendist kaasosalised mineviku kuritegudes. Need, kes .... levitavad valesid, teevad haiget samadele inimestele, kelle kaitsmist nad teesklevad, taotledes meie ajaloo kordamist," lausus ta.

Prantsusmaa paremäärmuslaste liider Marine Le Pen, kes vastustab pakti kui üleilmastumist ja Euroopa ühtsust edendavat, väitis, et lepe lubab Saksamaal jagada Prantsusmaa alalist kohta julgeolekunõukogus. "Emmanuel Macron soovib nüüd jagada seda kohta sakslastega," lausus Le Pen.

Möödunud nädalal Twitterisse postitatud videos väitis erakonna Rahvusliit liider samuti, et lepe, mille Saksa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron allkirjastavad, annab Prantsusmaa piiriregiooni Alsace'i osaliselt Saksa võimu alla.

Väide levis kulutulena Prantsuse sotsiaalmeedias.

Lepe, mille tingimuste üle räägiti läbi enam kui aasta, peaks süvendama 1963. aasta Élysée leppega paika pandud koostööd.

Prantsusmaa presidentuur on kinnitanud, et ei kavatse oma alalist kohta Julgeolekunõukogus jagada.

Lepingus ei mainita konkreetselt ka Alsace'i piirkonda, kuid selles nimetatakse võtmevaldkondi piiriülese koostöö süvendamiseks.

Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert nimetas esmaspäeval täiesti alusetuiks Le Peni väiteid, millel polevat midagi pistmist leppe teksti, sisu või kavatsustega.

"Me soovime soodustada suhteid piirialade inimeste vahel," märkis Seibert. "Me tahame paremat koostööd majandus-, sotsiaal-, keskkonna, transpordi- ja tervishoiu valdkonnas," lisas ta.

Pooled kinnitavad leppes pühendumust EL-ile ja NATO-le, kuid annavad ühtlasi signaali, et Berliin ja Pariis ühendavad jõud, et võidelda mõnede Euroopa rahvuslastest poliitikute püüdluste vastu EL-i murendada.

Süvendada soovitakse ka luureteenistuste ja politsei koostööd.

Leppe kohaselt tegutsevad nii Saksamaa kui Prantsusmaa vastavalt oma põhiseadusele ja riigi seadustele ning EL-i seadusraamistikus.

Macroni büroo teatel aitab lepe mõlemal Euroopa riigil tulla toime väljakutsetega, mis nende ees 21. sajandil seisavad.

Merkel: Saksa-Prantsuse koostöölepe on samm Euroopa armee poole

Merkel ütles, et teisipäeval allkirjastatav uus koostöölepe Prantsusmaaga on samm tulevase Euroopa armee suunas. 

Merkel ütles Aachenis peetud kõnes, et pakti eesmärk on luua Prantsuse-Saksa "ühine sõjaline kultuur" ja sellega "panustab see Euroopa armee loomisse". 

Saksa kantsler sõnas ka, et ajal kui Prantsusmaa ja Saksamaa püüdlevad tihedama poliitilise, majandusliku ja kaitsealase lõimumise poole, peaksid nad töötama ka "ühise sõjaväetööstuse kallal". 

Merkel on üleskutsetega Euroopa armee loomiseks esinenud ka varem, kuid on sealjuures alati täpsustanud, et selle eesmärk oleks NATO Euroopa samba tugevdamine, mitte alliansiga konkureerimine või selle tegevuste dubleerimine.