Esimese etapi tööde maksumus on 181 miljonit eurot ning euroliit annab sellest 75 protsenti, mis on suurim võimalik toetuse määr, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Balti riigid tahavad elektrisüsteemi Venemaast lahutada ja Kesk-Euroopaga siduda aastaks 2025. Tööd on jaotatud kolme etappi.

Kokku tuleb Eestil investeerida 350 miljonit eurot, kuid Elering loodab ka teises ja kolmandas etapis saada Brüsselist toetust.

Elering kinnitas, et tänu eurorahale ei tõuse tarbijatele võrgutasu.

"Sünkroniseerimine ei suurenda Eesti tarbija võrgutasusid. Pigem vähendab võrreldes tavapärase olukorraga, kus me ka järgmisel kümnendil, kui me töötaksime Venemaaga ühendelektrisüsteemis, peaksime investeerima 222 miljonit eurot nende 1960. aastate alguses ehitatud liinide rekontrueerimisse," rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Tema sõnul ei ole põhjust arvata, et Venemaa võiks lähiaastail Eestit kuidagi üllatada, kuid teatud riske on.

"Me oleme valmistunud, aga kindlasti me peame valmistuma forsseeritult. Sellepärast me ka juba esimeses etapis kindlasti paigutame Eesti ja Balti elektrisüsteemi tervikuna seadmeid, mis võimaldaksid pikka aega Balti riikidel kolmekesi koos tegutseda saarestunud kujul," lisas Veskimägi.