Tartlased on Raadi lennuvälja muinsuskaitse alla võtmise vastu ({{commentsTotal}})

Raadi lennuväli
Raadi lennuväli Autor/allikas: maaameti kaart

Muinsuskaitseamet tegi aasta alguses ettepaneku võtta Tartu Raadi lennuvälja stardirajad, ruleerimisteed ja seisuplatsid muinsuskaitse alla eesmärgiga säilitada külma sõja aegset militaararhitektuuri. Ettepanekule on teravalt reageerinud mõned sealsed maaomanikud, kes muinsuskaitseameti ettepanekut ei toeta. Samuti on vastu Tartu vald.

"Meie perekonnalt võõrandas Nõukogude okupatsioon Raadil asunud talu ja talumaad," kirjutab üks sealne maaomanik vastuses muinsuskaitsele. "Muinsuskaitse poolt tehtud ettepanekuga on riik käitumas sama moodi nagu tegi seda Nõukogude valitsus – esimene võõrandas maa, et ehitada lennuväli ja militaarne piirkond, Eesti vabariik soovib tehtut mälestada ja teeb seda meile uuesti ehk okupeerib maa."

Teine Raadi lennuvälja alade maaomanik Connexion OÜ on samuti muinsuskaitse plaani vastu ja palkas end esindama advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Carri Ginteri. Ginter toob oma vastuses muinsuskaitseametile, et Connexion ostis enda kinnistud Tartu vallavalitsuselt 2012. aastal ja kehtiva detailplaneeringu alusel võib sinna ehitada elu- ja ärihooneid ning kitsendusi lennukite seisuplatsidele ehitamise osas ei ole. Ettevõte on muinsuskaitse plaani vastu ja selle realiseerumisel nõuaks kahju heastamist, seisis kirjas.

Lisaks on muinsuskaitseameti kava vastu Tartu vallavalitsus. Oma ametlikku vastust ei ole vallavalitsus veel teele saatnud, kuid vallavanem Jarno Laur ütles, et seda on kavas veel sel nädalal teha. Laur märkis, et vallavalitsuse hinnangul suudavad nad edukalt tagada oluliste asjade säilimise, samas tagades piirkonna arengu ja muinsuskaitse lisapiiranguid kehtestada vaja ei ole.

Laur rääkis, et alal on päris mitu eraomanikku, seal on riigimaad kui ka vallamaad. Erinevaid arendamisplaane on seal samuti mitu. "Baltikumi kõige suurema päikesepargi arendus on selles piirkonnas ja nii edasi. Siin on hästi erinevaid arenguplaane. Täna on Tartu linna ja kogu sellise linnapiirkonna areng põhjapoole olnud loomulikust arenguteest äralõigatud. Seda tänu sellele, et siin oli vene sõjavägi. Kindlasti ei oleks mõistlik, et muinsuskaitseamet hakkab vene sõjaväge asendama, oma mõjus arengule," rääkis Laur.

Selgelt see piirkond on kasvupotentsiaaliga, lisas ta. "Tartu kindlasti väärib, et seda paremini kasutada, kui lihtsalt veneagse betooni eksponeerimiseks. Mis ei tähenda seda, et need lennurajad, kui maastikukujunduse elemendina, ei peaks olema säilinud. Täna Tartu valla detailplaneeringud ja koostatav üldplaneering täpselt nii seda ka võtab. Üldstruktuur peaks markeerima seda lennuvälja, need lennurajad peaksid säilima, aga tsiviilelu peaks siin saama toimetada ja olla," rääkis Laur.

Muinsuskaitseameti jaoks on Tartu Raadi ala kaitse alla võtmise protsess alles alguses. "Me oleme selle militaarpärandi ettepanekutega alles algusfaasis. Selgitame välja inimeste esialgseid arvamusi. Isegi veel ei ole ettepanekut kaitse alla võtmiseks. Me kogume ilusti kõigi asjaomaste arvamused kokku ja siis alles otsustame, kas me nüüd need menetlused alustame või ei alusta," ütles muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

"Me testime ka hetkel seda, kas inimesed näevad üldse militaarpärandis kultuuriväärtust või mitte. Võibolla mõningatel puhkudel tuleb seda ka senisest paremini selgitada, mis see mälestise staatus tähendab või ei tähenda," rääkis Raie ja lisas, et see ei tähenda igasugust arendamise keeldu, vaid see tähendaks ameti kaasamist tulevaste arengute planeerimisel. "Esimese hooga kipuvad nii kohalikud omavalitsused kui ka omanikud alati ei ütlema. Nende peades on tegemist mütoloogilise piiranguga."

Samas kui muinsuskaitseamet leiab, et mõni ala tuleks siiski kaitse alla võtta, siis selleks omanike kooskõlastust vaja ei ole. "Seaduse kohaselt üldiselt omaniku nõusolek ei ole kohustuslik. Me oleme võtnud asju kaitse alla ka siis kui omanikud on sellele vastu olnud. Ja ka kohtus omanikega käinud," lisas Raie.

Muinsuskaitseamet saatis käesoleva aasta alguses Tartu vallavalitsusele küsimuse arvamuse avaldamiseks Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside mälestiseks tunnistamise kohta. Raadi lennuväli oli üks suuremaid külma sõja perioodi militaarobjekte Eestis. Lennuväli oli kantud koguni USA tuumarünnaku sihtmärkide sekka, seisab kirjas. Lisaks pindalale ka silmapaistva koguse relvastuse ja ründejõu tõttu.

Avaliku huvi seisukohalt on muinsuskaitseameti hinnangul oluline kaitsta ka vastava ajalooperioodi militaararhitektuuri, mis on ajaloo keerdkäikude tahtel saanud meie pärandkultuuri osaks. Sarnaseid ehitisi Eestis mälestistena kaitse all ei ole.

Raadi lennuvälja puhul on oluline ka linnaruumiline konteks, märkis amet. Raadi lennuvälja alale on ehitatud Eesti Rahva Muuseum, mille arhitektuurne kontseptsioon lähtub Raadi lennujaama olemasolust – on ühe stardiraja pikendus. Kui ajalooline lennuväli ERM-i ümbert kaob, siis kaob ära ka ameti hinnnagul ERM-i arhitektuurse kontseptsiooni jaoks oluline linnaruumiline kontekst.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: