Muinsuskaitseamet tõmbas Raadi lennuvälja kaitsesoove koomale
Muinsuskaitseamet soovib Tartus Raadi endise sõjaväelennuvälja endiselt kaitse alla võtta, kuid oluliselt väiksemas mahus kui pool aastat tagasi. Hulk abihooneid ja lennukite seisuplatse jäävad maaomanike soovil kaitse alt välja.
Tänavu jaanuaris tutvustas muinsuskaitseamet plaani võtta kaitse alla 15 kunagist militaarobjekti. Kultuurimälestiste kandidaatide seas on nii endine mereväe ekipaaži hoone Koplis kui Petseri Põhjalaagri barakid Värskas. Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse spetsialisti Kersti Siimu sõnul küsiti esmalt infot kohalikelt omavalitsustelt, kas on näiteks mingisuguseid planeeringuid nendel aladel, mis võiks takistada mälestiseks tunnistamist.
Tagasisidet tuli seinast seina ja teiste seas võtsid kohe sõna ka maaomanikud. Mõnel pool võivad läbirääkimised viia selleni, et mälestiseks planeeritud ala võib koguni laieneda. Näiteks Osmussaarel sooviti esialgu kaitse alla võtta rannapatarei tulejuhtimistornid ja soomustornid.
"Aga kuna tegelikult Osmussaares pool saart on põhimõtteliselt militaarehitist täis ja seda eriti maa all, siis käis ka selline mõte läbi, et võib-olla kogu see ala tunnistada mälestisalaks. Näiteks RMK oli täitsa seda meelt, et miks mitte. Seal mina tundsin küll, et oldi pigem positiivsed," rääkis Siim.
Samas kostis mitmelt poolt ka hoopis kriitilisemaid noote. Näiteks endist Raadi sõjaväelennuvälja ei tahtnud mälestisalaks jätta ei kohalik Tartu vald ega maaomanikud. Muinsuskaitseameti analüüsis oli küll kirjas, et Eesti mõttes unikaalset tervikut saab säilitada ainult siis, kui kaitsevööndiga hõlmata kogu lennuvälja territoorium, kuid maaomanikud sellega ei nõustunud. Valla planeering lubas alale tervet hulka ehitisi ja omanikud olid teinud juba üksjagu investeeringuid. Hiljuti saatis amet laiali uue ettepaneku ja selles ongi mälestise piire oluliselt õgvendatud.
"Seal on valitud just need lennurajad ja võimalikult erinevaid struktuurielemente sinna kõrvale. Et oleks esindatud seisuplatsid koos kaponiiridega ja just see tuumikala. See, mis jääb tahapoole, need abihooned, et neid ei ole enam haaratud," selgitas Siim.
Tartu vallavanem Jarno Laur ütles aga, et ehkki muinsuskaitseameti uus pakkumine on oluliselt fokusseeritum, jätab vald ilmselt ka seekord nõusoleku andmata. Tema hinnangul võiks vald lennuvälja ise miljööväärtuslikuks piirkonnaks kuulutada. Niimoodi saaks suuri objekte kaitsta, kuid oluliselt leebemate piirangutega.
"Me ei näe, et selle tõttu, et seda kunagist nõukogude pärandit säilitada, peaks kogu selle piirkonna arengu seisma panema. Vastuoksa, me näeme, et on väga vajalik ja mõistlik linnalist struktuuri ka sellele alale laiendada. Aga niimoodi, et ta tõesti respekteerib ja on dialoogis omaaegse pärandiga."
Laur ütles, et lennuradade endaga suurt muret ei olegi. Küll aga lennukite seisuplatside ja neid ümbritsevate suurte muldvallide ehk kaponiiridega.
"Kuivõrd sinna on planeeringud andnud ehitusõiguse. Ja ehitusõigus on antud selliselt, et kaponiirid tuleb säilitada aga sinna saab rajada kas elamuid, ärihooneid või ka ühiskondlikke hooneid. Ja nüüd on juba arhitektuurne küsimus, et kuidas siduda hoone ja kaponiirid. Aga võimatu see ei ole."
Niisiis läbirääkimised muinsuskaitseameti ning omavalitsuste ja maaomanike vahel jätkuvad. Kersti Siim ütles, et ühtegi talvel pakutud viieteistkümnest objektist nad maha kriipsutanud ei ole.
"Arutame veelkord läbi. Kindlasti tekib küsimusi veel, kuna kogu see asi on veel suhteliselt algusjärgus. Kui meil on kõik selgeks vaieldud, siis tekib konkreetsem eelnõu, mis sisaldab objekti infot, selle väärtusi ja ka menetluse infot. Ehk kuidas objekti omanikega läbirääkimised on läinud ja mis tulemusteni jõuti."
Endine ala:
Uus pakkumine:
Toimetaja: Mirjam Mäekivi