Pardakaamera videote jagamine politseiga võimaldab liiklushuligaane karistada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Traagiline liiklusaasta algus ajendab kodanikke järjest enam jagama pardakaamera salvestusi nii avalikkuse kui ka politseiga, mis teatud tingimustel võimaldab liiklushuligaane ka karistada.

Teisipäeva varahommikul toimunud väga raskete tagajärgdega liiklusõnnetus Tallinnas Smuuli ja Punase tänava ristmikul on suure tõenäosusega põhjustatud tähelepanematusest. Esialgsetel andmetel ei andnud raskeveok peateel liikunud liinibussile teed ja sõitis talle külje pealt sisse. Viga said kõik kümme õnnetuses osalenud inimest, kellest vaid ühe puhul andis kiirabi koha peal esmaabi, kuid kõik ülejäänud toimetati haiglasse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sellest üheksast, kes haiglasse viidi, kuus olid kergemalt vigastatud, kaks raskemalt ja üks oli üliraske," ütles Põhja prefektuuri avariigrupi välijuht Tanel Pajumaa.

Põhja-Eesti regionaalhaiglast kinnitati "Aktuaalsele kaamerale", et vigastatute seisund ei ole muutunud.

"Ei ole täna veel hetkel seda videot bussist näinud. Me eeldame, et seal bussis võiks olla ka salvestis, kui palju seal inimesi istus, kui palju seisis. Aga teadupärast sõidukitel külgkokkupõrked on raskete tagajärgedega, kuna seal ei ole mingit puhvrit või armuaega, mis sind sellest kokkupõrke sooritanud sõidukist päästaks ehk see löök, mis tuleb vastu külge, tuleb ka otse salongi. Bussides on teadupärast istmed külgedel ja kui sinna löök tuleb, siis see otse inimesi ka tabab," selgitas Pajumaa.

Esialgsetel andmetel põhjustas õnnetuse poolakast veokijuht, kolm nädalat tagasi kaks inimelu nõudnud õnnetuse põhjustas valgevenelasest veokijuht, möödunud aasta märtsis saatejuht Signe Lahteina elu nõudnud õnnetuse põhjustas türklasest rekkajuht. Neid näiteid on veelgi.

"Kindlasti on oma osa vabaturumajandusel - meie teedele on tulnud oluliselt rohkem võõrriigi sõidukeid, nii veokeid kui ka tavasõidukeid. Aga see üldnumber, kus välismaalasest autojuhid, just rekkajuhid liiklusõnnetustes osalevad, ei ole sugugi suur," ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1466 inimkannatanuga liiklusõnnetust, 11 protsenti nendest toimusid veokijuhtide osavõtul ja neist veoautojuhtidest kolmveerand olid Eesti kodanikud.

Järjest sagenevad sotsiaalmeediapostitused liiklushuligaanidest, kes igapäevaselt nii enda kui ka teiste liiklejate elu ohtu panevad, annab aimu ka tavakodanike pahameelest ja juhib ehk tähelepanu karistamatusele.

"Kui need videod meile jõuavad ja sealt on tuvastatavad aeg, koht ja muu vajalikud asjad, siis tagantjärgi on seda menetlust võimalik läbi viia. Kindlasti peavad need inimesed, kes videoid saadavad, arvestama, et tuleb tulla tunnistusi andma, aga ma usun, et kõige suurem mõju tegelikult on see, et kaob ära liikluses anonüümsus," rääkis Loigo.

Sel aastal on liiklusõnnetustes hukkunud seitse inimest.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: