Pevkur peab vanemahüvitise süsteemi muutmist töötava jalgratta lõhkumiseks ({{commentsTotal}})

"Esimene stuudio" Autor/allikas: kuvatõmmis

"Esimeses stuudios" vaidlesid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Isamaa) ja endine sotsiaalminister Hanno Pevkur (Reformierakond) selle üle, kas vanemahüvitise süsteemi muutmine suurema paindlikkuse nimel on õnnestunud või mitte, arvestades, et uus lahendus võtab osadelt peredelt raha hoopis vähemaks.

Käesoleva aasta septembrist alates hakkab riik arvestama vanemahüvitist uutel alustel, mis toob osale tulevastest emadest kaasa madalama hüvitise. Nimelt võtab riik senise süsteemi järgi vanemahüvitise määramisel aluseks lapsevanema sissetuleku, mida ta sai vanemapuhkusele jäämisele eelnenud kalendriaastal. Uue süsteemi järgi, mis aga hakkab kehtima selle aasta septembrist, võetakse vanemahüvitise määramisel aluseks 12 kuu sissetulek, mis eelnes rasedusele.

Näiteks kui ema jäi lapsepuhkusele aasta lõpus, siis arvestati tema vanemahüvitist sellele eelnenud kalendriaasta töötasu põhjal, samas kui aasta algul koju jäänud emal arvutati hüvitist samuti eelmise, samas äsja lõppenud kalendriaasta põhjal. Olukorras, kus palgakasvu tempo on olnud suur, võib see kohati peaaegu üle-eelmise aasta põhjal tehtud arvutus tähendada suuremat rahalist kadu, kui tulevase ema palka on jooksva tööaasta jooksul tõstetud. See seab vanemad ebavõrdsesse olukorda.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (Isamaa) ütles "Esimeses stuudios", et raseduse aeg jäeti emapalga arvutuskäigust teadlikult välja ämmaemandate ja naistearstide soovitusel.

"Ka arstid ja ämmaemandad on pannud tähele, et kuna vanemahüvitist saadakse ju pika aja jooksul - poolteist aastat -, siis on ju arusaadav, et inimesed on huvitatud, et see hüvitis oleks suurem, siis võetakse lisatööd, võetakse lisakoormus," tõi Iva näiteks ja lisas, et on ka neid rasedaid, kes töötavad siis tervislike näidustuste tõttu ainult osakoormusega, mistõttu tekitaks raseduse aja sissearvestamine veelgi enam ebavõrdsust.

Samas tõdes Iva, et kui osadel siiski jääb seni kehtiva süsteemi alusel raseduse aeg osaliselt hüvitise arvutamise perioodi sisse (need, kes aasta algul emapuhkusele jäävad), on kiputud suurema toetuse nimel ka sotsiaalmaksuga skeemitama.

Kui praegu saab tulevane ema rasedus- ja sünnitushüvitist vastavalt oma töötasule või mittetöötamise korral vastavalt hüvitise miimimummäärale, siis uus süsteem toob toetusele nn põranda, millest vähem emale välja ei maksta. See muudatus jõustub siiski alles 2022. aasta aprillist.

Uus tulumaksuarvestus võib minna sünnitajate rahakoti kallale

Osad aasta lõpus sünnitushüvitist saavad emad peavad tulumaksuseaduse tõttu aga osa oma hüvitisest lausa tagasi maksma, kuivõrd lähevad oma maksuvaba tulumaksu arvestusega lõhki. Endine sotsiaalminister Hanno Pevkur (RE) ütleb, et see summa võib olla isegi kuni 1200 eurot, mistõttu ta ei pea seda õigustatuks.

"See on viga, mis tehti kiirustamise tagajärjel," kritiseeris Pevkur. "Kui süsteem toimib, siis seda toimivat süsteemi ei lõhuta."

Pevkuri hinnangul kaotasid tulevased pered raha seetõttu, et paindlikkust sooviti süsteemi lisada sama rahakogusega: "Muudatus sooviti teha olemasoleva rahakotiga, mis tähendas, et tuli otsida raha olemasoleva süsteemi seest."

Pevkuri hinnangul võeti peredelt ära kindlus, et nad saavad hakkama ja et neid mingid maksuüllatused ei taba.

Iva möönis, et osad pered peavad tulumaksuseaduse muutmise tõttu tulumaksu juurde maksma, ent kinnitas, et see erisus muutub mõne aasta pärast.

Praegu makstakse sünnitushüvitis peredele välja nelja kuu eest korraga, ent Iva ei pea seda heaks lahenduseks, mistõttu lõppeb see 2022. aasta aprillist, kui sünnitus- ja vanemahüvitised liidetakse kokku, misjärel toimuvad maksed kuu kaupa.

Pevkur ei pea hüvitise korraga väljamaksmist veaks, sest suured kulutused tabavad noori peresid just lapse sündides, mil tuleb lühikese aja jooksul soetada palju asju, nt vanker, turvahäll, võrevoodi jpm. Maksulise koormuse hajutamise soovi pidas ta nõrgaks argumendiks varasema süsteemi muutmisel.

Kaia Iva leiab, et muutunud vanemahüvitise süsteemis on varasemast enam selgust, millega saatejuht Anna Pihl nõustuda ei saanud - pigem on arvestus palju keerulisemaks läinud.

Hanno Pevkur nõustus, et tema ministriks oleku ajal esines vanemahüvitisega skeemitamist, ent leidis, et maksuamet on vahepealsete aastatega muutunud palju tõhusamaks, nii et ka süsteemi kuritarvitused leitaks nüüd palju suurema tõenäosusega üles. Siiski tegeldi raseduse lõpuks kunstlikult oma palganumbri suureks ajanutega ka juba tollal, kinnitas Pevkur.

"Laias laastus, need väikesed vead, mis olid, oleks saanud ju ära parandada, aga ei ole vaja jalgratast, mis sõidab, minna ära lõhkuma," hindas Pevkur praeguse valitsuse tööd süsteemi kallal.

Pevkur jätaks peredele enam otsustusõigust

Uus süsteem kehtestab ka isakuu: kui seni said isad võtta lapse sündimisel kümme päeva puhkust, siis nüüd terve kuu, ent seda kuud ei saa võõrandada lapse emale, st kui isa oma lapsepuhkusekuud välja ei võta, jääbki see kasutamata. Samas saavad seda kasutada ka nt juhatuse liikme lepinguga isad, kellele senine kord isapuhkust seaduse järgi ei võimaldanud.

"Riik tahab alati olla targem kui pered. No riik ei ole targem kui pered," häiris Pevkurit riigi liigne sekkumine pere otsutustesse, kas ja kuidas vanemapuhkuse aega isekeskis jagada.

Pevkur ei pooldanud ka seda muutust, et süsteem võimaldab edaspidi võtta vanemahüvitist välja kolme aasta jooksul endale sobival ajal, leides, et tööandjad ei soosi seda, sest nende silmis on tegemist ebakindla töötajaga, kui ta kogu aeg võib olla vanemapuhkusele minemas.

Iva ütles, et kui inimene soovib kolme aasta jooksul ühe päeva kaupa vanemapuhkust välja võtma hakata, siis tuleb selline režiim eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tema sõnul on ka tööandjad niisuguse paindlikkuse lisamisega süsteemile nõus.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: "Esimene stuudio"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: