Müller, Kitt ja Ross – kolm küsimust Eesti Panga presidendi kandidaatidele ({{commentsTotal}})

Eesti Panga juhiks kandideerivad Madis Müller, Robert Kitt ja Märten Ross
Eesti Panga juhiks kandideerivad Madis Müller, Robert Kitt ja Märten Ross Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix/ERR

Eesti Panga presidendiks pürgivad Madis Müller, Robert Kitt ja Märten Ross kohtuvad esmaspäeval ühe laua taga Vikerraadios. ERR.ee küsis raadiodebati eel kandidaatidelt seisukohta kolmes küsimuses.

Kas Eesti Pank oma praeguses ülesehituses ja mahus on otstarbekas ja optimaalne või peate vajalikuks tegevusi ja valdkondi muuta?

Madis Müller (praegune keskpanga asepresident): "Eesti Pank on minu arvates oma ülesannete kõrgusel ja hästi juhitud asutus. Euroalaga liitumise järel on keskpanga roll suurenenud ja ülesandeid juurde tulnud, kuid sellega on hakkama saadud ilma organisatsiooni kasvatamata. Enne 2011. aastat ei tegeletud ju Eestis sisuliselt rahapoliitika kujundamisega ning juurde on tulnud euroala-ülese koostöö mõõde ka kõigis teistes valdkondades. Samas ühtegi vastutust ära kadunud ei ole. Võrreldes teiste keskpankadega Euroopas on minu arvates Eesti Pank väike, aga tubli.

Kindlasti on alati võimalik olla veel tulemuslikum ja selle nimel peab pingutama. Panga erinevate tegevussuundade suhteline tähtsus ja ressursikulu on ajas muutunud ja eeldatavasti on teatud nihkeid vajalikud ka tulevikus. Varasemaga võrreldes on Eesti Pank viimasel ajal rohkem panustanud näiteks finantsstabiilsuse valdkonnale, sest finantskriisi ühe õppetunnina anti keskpangale uusi ülesandeid ja õigusi pankadele erinevate nõuete kehtestamisel. Samuti on kasvanud ootused keskpangale kui riikliku statistika koostajale ning suurenenud on IT poole tähtsus, mh seoses tugevama rõhuasetusega küberturvalisuse temaatikale."

Robert Kitt (Swedbanki Eesti üksuse juht): "Eesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, millele on ülesanded seatud seadusega. Tema roll on välja kujunenud ajaloolises järjepidevuses, kooskõlas olude ja muutuvate ühiskondlike ootustega. Eesti Pangas on täna ressurss ja pädevus, mis on Eesti oludes täiesti unikaalne. Mul on selged mõtted, kuidas neid teadmisi tuua rohkem Eesti ühiskonna teenistusse. Elu on näidanud liigagi selgelt, et seadusega pandud ülesannete tubli täitmise kõrval on samavõrd oluline nende mõju Eesti inimese käekäigule pidevalt avalikkusele selgitada."

Märten Ross (rahandusministeeriumi asekantsler): "Eesti Panga põhiülesanded – meie ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ja teostamise elluviimine, lisaks Eesti finantsstabiilsuse tagamise protsessis osalemine – on selgelt paigas. Samuti on need niipalju väljakutsuvad ülesanded, et mingit märkimisväärset tegevuste või valdkondade lisamist organisatoorselt küll ei soovitaks. Oht juhtimise fookuse hajumiseks ning ressursi efektiivse kasutamise nõrgenemiseks võib olla liiga suur.

Kuigi keskpanga põhitegevused moodustavad loogilise ja üksteist toetava terviku, on siiski selle võib-olla välispidiselt stabiilse üldpildi sees toimunud olulisi muutusi ka viimase kümne aasta jooksul. Näiteks kasvõi maksesüsteemide valdkonnas või ka üldises riiklikus finantsstabiilsuse tagamise raamistikus on keskkonna muutused tähendanud rõhuasetuste muutmist keskpanga tegevustes ja ressursijaotuses. Rahapoliitika operatsioonide maastikust rääkimata. Sellised muutused ootavad keskpanka kindlasti ees ka järgmisel kümnendil."

Teist saab tulevane Euroopa Keskpanga nõukogu liige. Kuidas hindate Euroopa Keskpanga senist ekspansiivset rahapoliitikat ja kas see andis soovitud tulemuse?

Madis Müller: "Viimaste aastate rahapoliitiliste sammude lõpliku mõju hindamiseks on minu arvates veel vara. Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade rahapoliitiline eesmärk on hinnastabiilsus, mida väljendab inflatsioon alla kahe protsendi, kuid selle lähedal. Olukorras, kus näiteks 2015. aastal oli inflatsioon euroalal negatiivne, pidi keskpank vältimatult kasutama kõiki enda tööriistu, et vältida üldist hinnalangust ja sellega kaasneda võivat majanduse stagnatsiooni. Tänaseks on euroala inflatsioon viimastel andmetel 1,6 protsenti, kasvama on saadud laenumahud ning madalad intressimäärad on toetanud majandusaktiivsust kõigis euroala riikides.

Loomulikult on eelkõige ulatusliku võlakirjade ostuprogrammiga kaasnenud ka omad riskid, mida tuleb nüüd ettevaates oskuslikult juhtida. Pikaajaliselt väga madalate intressimääradega kaasneb alati oht moonutuste tekkeks finantsturgudel, panganduses ja ka teistes majandusharudes. Kui nende riskide juhtimisega hakkama saadakse, saab senist rahapoliitika suunda igati edukaks pidada."

Robert Kitt: "Füüsikadoktorina tean, et majandus on valdkond, kus katseid õnneks või kahjuks korrata ei saa – alati on mõni asjaolu eelnevaga võrreldes teistsugune. Me ei saa kunagi teada, millised oleksid finantskriisi tagajärjed olnud, kui Euroopa Keskpank ei oleks ekspansiivset rahapoliitikat ajanud. Selline rahapoliitika on tõstnud Euroopa tööhõive kriisieelsele tipptasemele (146 miljonit täna ja 144 miljonit enne kriisi) ja tööpuudus langenud eelmise põhja lähedale (7,9 protsenti täna ja 7,4 protsenti enne kriisi). Samas on Euroopa Keskpanga 2,6 triljoni eurone varaostuprogramm ja madalad intressimäärad kaasa toonud varade hinna kiire kasvu ning ebavõrdsuse suurenemise.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõju on oodatust leebem, kuna baasinflatsioon ei ole tõusu näidanud ja Euroopa majandus pole oodatud kiirusega kasvanud. Aga ei tohi unustada, et lisaks ekspansiivsele rahapoliitikale käitus Euroopa Keskpank otsustavalt, juurutades muuhulgas ka üleeuroopalise ühtse pangandusjärelevalve, mis teiste meetmega koosmõjus pani lõpu finantskriisile Euroopas."

Märten Ross: "Ühineks nende hindajatega, kes Euroopa Keskpanga rahapoliitikat euro esimesel kahel aastakümnel nii euroala inflatsiooni kontrollimise kui rahapoliitika tehnilise teostamise vaatenurgast suures plaanis õnnestunuks loevad. Tagasivaates on küll analüütiliselt huvipakkuv, kas sajandi esimese kümnendi intressipoliitika oleks võinud kriisieelse majanduse kiires kasvufaasis tugevamalt vastutsükliline olla. Aga suures plaanis see pilti ei muuda.

Kui hinnata konkreetsemalt selle kümnendi rahapoliitika tulemuslikkust, siis päris selget kümnepallisüsteemis hinnet on mõneti veel vara anda. Kindlasti julgeks tõdeda, et rahapoliitika on ka nüüd pigem oma eesmärgi saavutanud. Isegi kui kriitilisem hindaja ütleks, et inflatsioon on ikka veel liiga madal ning seatud eesmärki justkui pole ühemõtteliselt täidetud – tuleks seda hinnata laiemas kontekstis. Niinimetatud ebatavaliste rahapoliitika vahendite kasutamise ja ka negatiivsete intresside sisseviimise ajal oli selge deflatsiooni ehk laialdase hinnataseme languse oht olemas. Need stsenaariumid rahapoliitika selgelt tõrjus."

Lõdvenduspoliitikal näib olevat lõpp ning uut strateegiat Euroopa majanduse turgutamiseks pole kujundatud. Millised hoovad on Euroopa Keskpangal järgmise viie aasta perspektiivis kasutada?

Madis Müller: "Euroopa Keskpanga poolt järgmistel aastatel kasutatavad hoovad sõltuvad otseselt majandusolukorrast, milles me euroala sel perioodil leiame. Praegu käivad arutelud teemal, kuidas ja millises tempos oleks võimalik senist majandusele väga stimuleerivat rahapoliitikat karmistada. Juba on peatatud võlakirjaportfellide kasvatamine ja küsimus on selles, millal võimaldavad euroala majandusnäitajad alustada intressitõusudega. Euroopa Keskpangal on jätkuvalt piisavalt võimalusi majandusarengutele reageerida, sõltumata sellest, mis suunalised need arengud olema saavad."

Robert Kitt: "Rahapoliitika on lähiajal endiselt ekspansiivne, intressid on ju endiselt madalad ning seega Euroopa Keskpank stimuleerib majanduskasvu. Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ei ole välistanud ka varaostuprogrammi taastamist. Mis puudutab tulevikku, siis lisaks rahapoliitikale tuleb majanduses tegeleda ka struktuursete probleemidega, kus põhilised ootused on Euroopas suunatud valitsustele ja laiemale koostööle. Toon näite Eestist, kus meie majanduskasv ei sõltu enam finantseeringu kättesaadavusest, vaid sellest, kas me suudame oma teaduse ja majanduse koos tööle panna."

Märten Ross: "Euroala inflatsiooni väljavaated on aeglaselt liikunud lähemale Euroopa Keskpanga rahapoliitika eesmärgile. Koos sellega on olnud üsna ootuspärane näha järk-järgulist liikumist rahapoliitika normaliseerimise suunas. Samas ka praegu võib rahapoliitikat pigem ikka elavdavaks nimetada. Kas ja millal rahapoliitikat uuesti lõdvendamise suunas peaks pöörama sõltub ikka euroala majanduse ja inflatsiooni arengutest. Selle üle hetkel spekuleerida pole põhjust."

* * *

Uus president asub ametisse juunis

Keskpanga nõukogu asub võimalikke kandidaate arutama 12. veebruaril toimuval korralisel koosolekul. Kaheksast liikmest koosnevas nõukogus on edukal kandidaadil vaja saada vähemalt viie nõukogu liikme toetus.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ametiaeg lõppeb tänavu 6. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Eesti Panga presidendi ametisse nimetamise protseduur on järgmine:

1) keskpanga nõukogu otsustab, kellele teha kandideerimisettepanek;

2) kandidaat läbib kaitsepolitsei julgeolekukontrolli, mis kestab üldjuhul kolm kuud;

3) nõukogu tutvub julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega ning teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku nimetada kandidaat keskpanga presidendi ametisse. Kandidaadil peab olema vähemalt viie nõukogu liikme toetus;

4) Vabariigi President nimetab Eesti Panga presidendi ametisse.

Eesti Panga president kuulub ametist lähtuvalt ka Euroopa Keskpanga nõukokku.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: