"Eesti Panga tegevjuhi kohta ei ühte ega ainsat kindlat mudelit. See muutub ajas, kuna rõhuasetused muutuvad, seega neid variante on kindlasti mitu," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross Vikerraadios peetud arutelus.

"Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga, kui ametisse sai Eesti Panga praegune juht Ardo Hansson, on toimunud mitmeid muutusi, on muutunud meid ümbritsev geopoliitika kui ka tehnoloogia, mis esitab ka uusi täiendavaid nõudeid keskpanga juhile," rääkis Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt. Keskpanga presidendi isikust sõltub, kuidas Eesti Pank ja Eesti majandus laiemalt hakkama saab, leidis ta.

"Ega päriselt ei saa ka välistada, et ka poliitik teab rahapoliitikat ja majandust ning suudab kaasa rääkida. Kindlasti on see väga kasuks, kui suudad mõista finatssektoiri toimimist, makroökonoomiat, rahapoliitikat," ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller vastuseks Vikerraadio saatejuhi küsimusele, kas ka poliitik võiks saada keskpanga juhiks.

Eesti Panga juhi kandidaat Madis Müller Vikerraadios Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

"On erinevaid profiile, milles saab olla asjatundlik ja mõjukas, aga fookus peab säilima," lisas Ross. "Pooldan ka seda läehenmist, et mida rohkem inimesel on kompetentsi ja mida erinevamaid, seda parem talle endale, institusioonile ja riigile, mida ta esindab," lisas Kitt.

"Näen kahte rolli, mida Eesti Panga president peaks suutma organisatsiooni juhtides täita. Organisatsiooni juhina ei pea ta olema kõige suurem ekspert üheski valdkonnas, kuid peab siiski suutma suunata organisatsiooni ja üldist sihti andma," tõdes Müller. Küll aga peab ta olema piisavalt pädev ja omama suhetevõrgustikku, et suuta eurotsooni juhtimises kaasa rääkida, lisas ta. Eesti-siseselt peab keskpanga juht - eriti kui majandusolukord halveneb - suutma vastata nõudlusele keskpanga kommentaaride ja soovituste järele, leidis Müller. Eesti Panka koondunud teadmisi tuleks senisest rohkem Eesti ühiskonna huvides ära kasutada, märkis keskpanga praegune asepresident.

"Ma arvan, et tuleks kõvasti tööd teha, et selgitada, mis on ühe või teise euroala otsuse taga, anda nõu valitsusele, anda nõu riigikogule - sest Eesti Pank peaks ju vastavalt põhiseadusele raporteerima riigikogu ees - ja kui vaja siis anda ka nõu ajakirjanduses ning miks mitte ka tänavatel ja turuplatsidel," leidis Kitt.

Ross märkis samas, et mõnikord oodatakse keskpangalt liiga palju. Selle põhjus võib olla see, et vähetähtsustakase rahapoliitika poolt. Kuna sellest palju räägitakse, siis oodatakse keskpangalt ka muud tegevust, milles tal võib olla kompetents, kuid ei pruugi olla. "Selles küsimuses peab olema riiklikult järjepidev, et mitte tekitada keskpangale asjatut kõrvaltegevust - et tehke muud ka kui ainult kaitsete hinnastabiilsust," rääkis Ross.

"Eesti Pank on üsna süvendatult vaadanud tööjõuturu arenguid, kommenteerinud neid," märkis Müller, mööndes, et see ei pruugi olla nii otseselt keskpanga asi ja seotud hinnastabiilsusega. Samuti on keskpank kommenteerinud kommetrspankade maksunduse teema suhtes, lisas ta.

Eesti Panga juhi kandidaat Robert Kitt Vikerraadios Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

"Ma arvan, et majandus ja erinevaid poliitikaid väga palju lahutada ei saa, üks sõltub teisest. Nagu ka Euroopa Keskpanga (ECP) president Mario Draghi on nimetanud, et lisaks rahapoliitilistele küsimustele - et majandus areneks - peaks arutama ka üldpoliitilisi küsimusi. Eesti Pank omab ekspertiisi, et niisugustes küsimustes sõna võtta," rääkis Kitt, tuues näiteks tööjõu ja tehnoloogia arengu teemad.

Kandidaadid rääkidis lisaks ka Danske panka Eesti filiaalis väidetavalt toimunud rahapesu tõkestamise teemal - leides, et siin said Eesti võimud vähe teha ning tõdesid, et Euroopa Liidu rahandusministri koha loomine pole seni vajalik, kuni puudub tema käsutada olev eelarve ja tema tööülesanded pole selged.

Kõik nõustusid, et eesti jaoks on oluline euroala toimimine tervikuna isegi siis, kui selle töös hoidmiseks tehtud mõni üksikotsus võib minna vastuollu konkreetse riigi majandustsükli vajadustega. Eesti huvi on igal juhul, et euroala toimiks ladusalt, leidsid keskpanga presidendi kandidaadid.

Eesti Panga nõukogu liikmed seadsid keskpanga järgmise presidendi võimalike kandidaadid üles eelmisel nädalal. Keskpanga nõukogu asub võimalikke kandidaate arutama 12. veebruaril toimuval korralisel koosolekul. Kaheksast liikmest koosnevas nõukogus on edukal kandidaadil vaja saada vähemalt viie nõukogu liikme toetus.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ametiaeg lõppeb tänavu 6. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Eesti Panga juhi kandidaat Märten Ross Vikerraadios Autor: Anna Aurelia Minev/ERR