Eesti Panga nõukogu valis panga presidendi kandidaadiks Madis Mülleri

Eesti Panga nõukogu valis teisipäeval salajasel hääletusel keskpanga järgmise presidendi kandidaadiks senise asepresidendi Madis Mülleri.
Panga presidendiks kandideerisid Mülleri kõrval veel Robert Kitt ja Märten Ross. Eesti Panga president on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
Istungi alguses kuulasid nõukogu liikmed kandideerijate sõnavõtte ja esitasid neile küsimusi. Toimus põhjalik arutelu, teatas Eesti Pank.
"Tahan tänada nõukogu liikmeid, kes olid esitanud kolm väärikat kandidaati ametikohale, mis mõjutab nii Eesti kui ka Euroopa inimeste igapäevast elu. Tehakse ju Euroopa Keskpanga nõukogus otsuseid, mis mõjutavad majanduskasvu kiirust kogu euroalal, aga ka seda, kui kallid on inimeste eluasemelaenud. Minu roll oli tagada, et Eesti riigile nii olulise ameti täitmine toimuks läbimõeldult ja läbipaistvalt," ütles nõukogu esimees Mart Laar.
Laari sõnul oli nõukogu lõppotsus koosmeelne, kuid hääletusvoore parima kandidaadi väljaselgitamiseks toimus mitu.
"Ühte punkti kindlasti ei oska välja tuua. Kõik kandidaadid olid väga tugevad. Igaühel olid oma tugevad küljed. Kõik olid tõesti väga tugevad. Nad kõik on andnud panuse Eesti panganduses, nii et valik polnud üldse mitte kerge," rääkis Laar "Aktuaalsele kaamerale".
Madis Mülleri senine ülemus, Eesti Panga president Ardo Hansson usub, et näeb Mülleriga paljusid asju sarnaselt.
"Ma arvan, ma oleks olnud rahul iga kandidaadiga, kuna see nimekiri oli äärmiselt tugev. Madisega me oleme väga pikalt juba koostööd teinud. Arvan, et näeme väga paljusid asju sarnaselt. Näen siin tugevat järjepidevust ja väikest värskendust ka," ütles Hansson.
Nõukogu toetuse saanud presidendi kandidaat Madis Müller peab järgmiseks läbima kolm kuud kestva kaitsepolitsei julgeolekukontrolli. Pärast julgeolekukontrolli lõppemist tutvub nõukogu kogutud andmetega ja võib teha riigi presidendile ettepaneku nimetada Müller järgmiseks Eesti Panga presidendiks.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni viimane tööpäev on 6. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.
Müller on töötanud Eesti Panga asepresidendina alates 2011. aastast, enne seda oli ta aastatel 2006–2011 firma International Finance Corporation (IFC) portfellijuht, tegeledes aktsiainvesteeringutega.
Perioodil 2003–2006 töötas ta Maailmapanga juures Põhjamaade-Balti valijaskonna tegevdirektori nõuniku ja vanemnõunikuna. Varem on ta töötanud ka pea- ja rahandusministri majandusnõunikuna ning konsultandina. Alates 2014. aastast on ta ka Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu (SSM) nõukogu liige.
Ta on alates 2011. aastast ka Eesti Panga esindaja erinevates rahvusvahelistes foorumites, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu majandus- ja rahanduskomitee, Euroopa Keskpanga turu infrastruktuuride kõrgetasemeline töörühm, euro jaemaksete nõukogu ja Põhja-Balti valijaskonna rahandus- ja finantskomitee Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF).
Mülleril on USA George Washington University juures magistrikraad rahanduses, mille ta sai 2006. aastal, 1999. aastal lõpetas ta rahvusvahelise ärijuhtimise, panganduse ja rahanduse alal Estonian Business Schoolis. Tal on ülemaailmne Financial Risk Manager (FRM) litsents ning ka Chartered Financial Analyst (CFA) litsents.
Müller: Eesti Pank toimib hästi, kuid uus juht toob uued rõhuasetused
Müller ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus, et kui nõukogu poleks Eesti Panga senise juhtimisega üldse rahul olnud, siis oleks temal juhikandidaadiks saamiseks vähem võimalusi olnud.
"Aga mis puudutab kursimuutust, siis ma siiralt usun, et Eesti Pank täna on oma ülesannete kõrgusel, hästitoimiv organisatsioon, aga eks see on, ma arvan paratamatu, et uue juhiga ikka mingid rõhuasetused on uued," lisas ta.
Mülleri tunnustas Hanssoni tööd keskpanga juhina ning tunnistas, et tal on ametikoha ees aukartus. "Aga usun, et vast saan ikkagi hakkama," lisas ta.
Toimetaja: Indrek Kuus, Mart Linnart, Merili Nael